Reisiblogid Travellerspoint-is

Angkor W(h)at(ever)

29 °C

large_wat.jpg

Kui teistele turistidele pandi nende oma pilt päevapassi, siis mulle millegipärast mingi ufonaudi oma hommikul kell viis

Allakirjutanu laiale tutvusringkonnale pole kunagi saladuseks olnud minu aastakümnete pikkune ornitoloogiahuvi ( ala harrastajate seas olen tuntud kui Fred Jüssi junior ) ent samavõrra suureks võib lugeda huvi ka arheoloogia rännakutesse ning kirg viimase vastu, mida aasta edasi - on näidanud järjest kasvavamat trendi. Pöörasest vaimustusest kivihunnikute suunas on võimalik olnud ka siinsest blogist lugeda.
Samas olen alati olnud ka seda meelt et pea igale paigale siin maailmas peaks võimaluse andma.
Seega kui ma mõned kirjutised tagasi ridu ritta seades nentisin et pole kindel, kas kuulsaid templeid üldse külastada viitsin-tahangi, oleks patt olnud seda tegemata jätta kui tagument kord juba siia linna veetud sai.
Templitesse pääseb nii ühe-, kahepäevase kui nädalase propuskiga mis maksavad vastavalt 20, 40 ja 60 USD. Ma sõlmisin eridiili ning sain kolmekuulise pääsme 6800 USD eest.
Tegelikult otsustasin siiski ühepäevase kasuks ning olin juba ette alla andnud sest väidetavalt üle 200 templi allesolevaid jäänuseid päevaga kohe kindlasti külastada ei jõua, ole nii kõva mees kui tahes. Jacky ostis endale nädalase pääsme ning tegi kolm pikka avastamispäeva ent nagu ennegi nentinud olen - inimesed on erinevad.
Templid asuvad ( ehk eelkõige kuulsaim Angkor Wat ) linnast 7 km kaugusel ning sinnasaamiseks on mitu võimalust. Saab organiseeritud ekskursiooniga, saab ise ratast rentides kohale vändata ent levinuim moodus on kas moto-mees või tuk-tuk võtta kes sind päev otsa siis ühe kivihunniku juurest teise juurde transpordib.
Leppisin siis minagi ühe tuk-tuk´i juhiga kokku et see mulle hommikul kell viis järgi tuleks et saaksin päikesetõusu peatampli juures nautida. Kõik laabus ning kella 05.21 olin vahemaa läbinud, pileti soetanud, selle kontrollida/augustada lasknud, peatempli väravast sisenenud ja positsioonid väikese tiigi juures sisse võtnud et seda lummavat päikesetõusust ajendatud peegeldust näha.
Loomulikult polnud ma üksi oma plaanidega vaid turiste piisas. Mida lähemale tähtis hetk saabus seda rohkem tripoode maasse löödi.

large_wat11.jpg

Tripoodid ...

large_wat21.jpg

... ja peegeldus

Peegeldus oli ok ent mitte midagi sellist mille pärast kohapeal lolliks minna. Klõps klõps ning Wat´i enda selga. Esimeste seas avastamisretkele suundudes on muidugi hea see et teisi turiste pole ning seda sain kogu hommikupooliku tõdeda. Ütleme nii et kella kümneks olin ca. 8 hunnikut pea üksildases rahus üle vaadanud ning ütlesin juhile et viigu mind guesthouse tagasi - teeme kuni kella neljani siesta. Tal polnud selle vastu mõistagi midagi ning pärastpoole vaatasin veel ühed varemed üle pluss nautisin mäe otsast päikeseloojangut. Purgis.
Usun et juhile olin läbi aegade üks parimaid kliente. Maksin kogu päeva eest ( 15 USD ) ent ülevaatamine toimus kiirelt ja konkreetselt + päeva palavaimal ajal kuuetunnine siesta.
Mida siis öelda ? Loomulikult on tegu grandioosse ettevõtmisega ning ei maksa alahinnata Khmeri Impeeriumi üle aastatuhande tagust suurust ja mõjujõudu. On mingil määral kummaline kuidas selline kompleks 2007. a augustis Lissabonis väljakuulutatud Uue Seitsme Maailmaime väljavalitute hulka ei kuulunud ent see on tõenäoliselt eelkõige seletatav sellega et 100 miljoni internetihääletaja hulgas oli vähem hääletajaid siinselt maalt kui näiteks üle sajakümnemiljonilisest Mehhikost ( viide Chichen Itza´le ). MTV generatsioon teeb omad valikud.
Ligi 500 aastat mis templite ehitamine aega võttis, pole väga lühike aeg ning tõenäoliselt paljud ehitusmeistrid ( ja rohked abiks olnud loomad ) lahkusid siinsest ilmast enne aega. Seda enam võiks aga praegustel arhidektidel-inseneridel pisutki austust olla sajanditetaguste ehitiste vastu ning arvestades nüüdse aja tehnilisi võimalusi - jätta järjekordsed pornograafilised kuubikud a la Tartu Kaubamaja ja Viru Keskus püsti panemata. Või on needki ehitatud mõttega et seisavad 1500 aastat ning hiljem tuk-tuki mehed veavad hordide kaupa turiste nende juurde päiketõusust osa saama ?
Samaväärselt Machu Picchu´ga tekkis mul taaskord küsimus et kuidas on võimalik selline kompleks "ära kaotada" et see siis mõne sajandi pärast "avastada" nagu nüüdse näite puhul 19.saj prantslaste maadeuurijad tegid ? Kui juba omaaegse maailma ühe vägevaima impeeriumi pealinn "ära kaotatakse" tähendab see siis seda et eestigi metsades on selliseid komplekse olemas ? Raplamaa metsades tükki viis ?

large_wat3.jpg

large_wat4.jpg

large_wat51.jpg

large_wat61.jpg

" Miks Te templi otsa ronima ei lähe ? "
" Oi, teate ma kardan kõrgust "
" Aa. Valvake siis mu kookospähklit niikaua "

( sundimatult pealtkuulatud kahe vene turisti vestluslõik )

Kirjutas Lon Rider 06:12 Sildid Cambodia Tagged reap siem

Saada sissekanne e-postigaFacebookStumbleUpon

Sisukord

Ole esimene, kes kommenteerib seda sissekannet.

Comments on this blog entry are now closed to non-Travellerspoint members. You can still leave a comment if you are a member of Travellerspoint.

Login