Reisiblogid Travellerspoint-is

Inimese nägu

20 °C

large_mala.jpg

SKT poolest on Malaisia mu eelmistest tee peale jäänud riikidest muidugi mäekõrguselt üle.
Kui praeguse asukohamaa eelmise aasta SKT per capita oli suurusjärgus 15 000 USD ( vs. veelkord Eesti näitaja - 19 800 USD ), siis Laos´e ja Kambodza vastavad näitajad üle seitsme korra madalamad.
Seda et riigil hästi läheb võib mõistagi ka muudest teguritest kui kohapeal olevatest Kuldsetest Kaartest järeldada.Teed on korras, muru kõikjalt niidetud ( niidetud nii hoolsalt et tekib küsimus kas see üldse kasvabki ? ), transpordisektor nagu rääkisin - väga esinduslik jne. Kõige selle taga on aga inimesed kes asjad käimas hoiavad ja sinna ma jõuda tahtsingi.
Kui eelmistes riikides oli välireklaami minimaalselt ehk peamiselt suurimate mobiilioperaatorite ja õllebrändide omad, siis Malaisia´s on lood muidugi teised. Mis on aga positiivne kogu selle kommertslikkuse juures on faktor et paljuski antakse reklaamitavale kompaniile tavalise töölise nägu. Jäin sellele mõtlema kui eile teeistanduses nende reklaamfilmi vaatasin kus olid väga palju esil justnimelt teekorjajaid, tehasetöölisi jne. Loomulikult toodi ära ka CEO ja manager´ide näod ent üldmulje firmast jäi inimlik.
Tagasi mõeldes olen möödunud päevade jooksul seda ka enne tähendanud. Tõmban selle fakti küll käisest ent minu mäletamist mööda võtab inimene oma alateadvusega ca. 3000 reklaamisõnumit päevas vastu seega kuskil peavad ka "tulemused" näha olema.
Ehk prügikoristusfirma reklaamib ennast prügiauto juhtidega, pagaritööstus kondiitrite ja müüjatega, bussifirma oma soliidsete bussijuhtidega jne.

Jaanuari teises pooles, Hiina presidendi Hu Jintao ajaloolise ( ajaloolise selles mõttes et peale Hiina majanduse teiseks tõusmist kohtusid esmakordselt kahe suurima majandusjõu liidrid ) USA-visiidi ajal korraldas Hiina suurejoonelise reklaamikampaania. Peale Peking´i mänge ( tõsi, ka enne oli tiibetlastega jama ) on riigi renomee alla tulnud ning seda paljuski Lääne hirmu tõttu riigi ees. Publitseeritakse ju pressis valdavalt, ka Eesti pole süüst mitte puhas, negatiivse alatooniga uudisnuppe-reportaaze mis riigist väärastunud ettekujutuse moodustavad.
Niisiis jaanuarikuise reklaamikampaania käigus lasi Hiina Times Square´i suurimatel hiigelekraanidel non-stop´ina kedrata klippe oma maast esitledes seda inimeste läbi kelle üle riik uhke on. Tavalised inimesed, kes oma panusega viivad lähitulevikus olukorra selleni et Hiina ei jää enam majandusjõuks nr. 2.
See kampaania leidis Lääne, k.a. Eesti pressis suurt hukkamõistu. Ehk liiga " sovjetlik ", " endisaegselt punane " jne. Loomulikult olid klippides esil ka andekamad tegelased, astronautidest teadlasteni, sportlastest ja isegi supermodellidest rääkimata ent paljuski üritati riigile luua lihtne, tavalise inimese nägu.
Ma tõesti ei tea mida nad reklaamima oleks pidanud, kas Hiina Müüri ? Terrakota sõdalasi ? Suvepaleed ? Keelatud linna ? Templeid ? Pagoodasid ? Või mida ? Iga vähekegi haritum indiviid teab et sellised asjad on sealses iidses riigis ju olemas. Tõsi, ameeriklastest ei maksa nüüd selles kontekstis liiga hästi ka arvata.
Mainituid videoid näeb muide siin.

Ma ei oska öelda kuivõrd hea visiitkaart oma riigile mina olen olnud ent arvan et väga hea. Mu patriootlikusest ei ole küll enam palju järel ( kuskil 0,4% ) ent mingeid riismeid siiski leidub. Olen rääkinud kaunist ja puutumata loodusest, külalislahketest inimestest, paindlikust ja taaskord majanduskasvu näitavast majandusest. On aga üks aga.
Kolm aastat tagasi lendasin Lima´st Cusco´sse koos ameeriklase Derreck´iga ning kirjutasin sellest siin. Kõik sujus probleemideta kuni jõudsime tema küsimuseni et kes on kuulsaim eestlane keda temagi teada võiks ( tuleb muidugi arvestada et tegu oli keskmisest harituma ameerikamaalasega ). Ma et mök-mök.
Ja sama situatsioon on ka kolm aastat hiljem. Jaapanlastega on muidugi kerge oma Ba-ru-tooo trump välja käia ent mida ülejäänud maailma mõtlevama inimrühmaga ( jätame nüüd õlut jumalaks pidava "loomaaia" välja ) peale hakata ? Mida praegu öelda vestluskaaslasele kes kõigepealt tõdeb et ei tea Eestimaast midagi ning ühes sellega mõistagi et olen esimene eestlane keda ta elus kohtab ent lõpuks jõuame ikka selle piinliku küsimuseni välja. Mis vastusevariandid siis leiduvad ?
Neeme Järvi ? Arvo Pärt ? Gerd Kanter ? Andrus Veerpalu ? Ott Lepland ? Arnord Oksmaa ? Farmi-Gabriel ?
Derreck´ule väljakäidud kokaiinikullerite varianti ka enam kasutada ei õnnestu kuna need on oma rahvusvahelist haaret viimaste aastate jooksul tublisti vähendanud. Või siis on enamus pokri pistetud.
Tavalise inimese näo oskan ka mina oma reklaamimisega kodumaale anda ent ka meie vajaks eeskuju kelle abil uks maailma jalaga lahti lüüa. Sest olgugi et nii Hiina, nii Malaisia reklaamivad end lihtsa inimese läbi, on neil ka oma tõelised tipud keda maailmas teatakse.
Kadunud Lennu polnud rumal riigimees kui Eesti Nokia idee välja käis ent kuhu me rohkem kui aastakümme hiljem jõudnud oleme ?

PS.See et Soome Nokia pooleteist kuu pärast toimuval aastakoosolekul oma lõpu leiab, ei puutu praeguses kontekstis asjasse.

Kirjutas Lon Rider 10:08 Sildid Malaysia Tagged cameron highlands

Saada sissekanne e-postigaFacebookStumbleUpon

Sisukord

Ole esimene, kes kommenteerib seda sissekannet.

Comments on this blog entry are now closed to non-Travellerspoint members. You can still leave a comment if you are a member of Travellerspoint.

Login