Reisiblogid Travellerspoint-is

Mehe saabumine

33 °C

large_pet21.jpg

Laupäeva hommikul enne kümmet ajasin end siis LCCT lennujaama ja jäin Bangkok´ist saabuvat külalist ootama.
Peale poolt kümmet vend ka saabus ning peale kohustuslikku avarepliiki " Taxi, taxi, mister ? " oli mu esimene küsimus temale et kuidas "Bangkok´i haamer" tundus ?
Tähendab see siis seda et Aki puhul alustas ta reisi -28se välistemperatuuriga Lohjalt ning sisenes Vantaa lennujaama kust Finnair´i jahedale lennukile, lend Bangkok´i, sealt jahedasse koridori kust peale passikontrolli jahedasse terminali ootesaali ja siis avanevad välisuksed ning saad +33 niiske õhumassi vastu vahtimist. Teisisõnu kõnnid kui vastu seina või saad haamriga otsaette.
Ütles et väga hull polnud.
Võtsime bussi ning sõitsime linna, peale mida hotellasse. Rääkisime üht ja teist ning arutasime eesolevaid reisiplaane. Eesmärk oli 2+ nädalat koos ringi rännata peale mida ta lendab Bangkok´i et sealt koju lennata. Eesmärk oli selline tõesti ent parim osa tuleb järgmises sissekandes.
Käisime niisama linnapeal, õhtul tsainatauni turul ning peale keskööd Bukit Bintang´i araablaste kvartalis ööelu oma värvikas kirevuses vaatamas.
Suhteliselt varajase äratuse pärast väga kaua rokkida ei saanud.
Järgmiseks ehk pühapäeva hommikuks oli plaanis nimelt Petronas´e tornide külastus.

large_pet11.jpg

Ma olin seal korra juba käinud 2006. aastal ent kuna ta polnud - võtsimegi suuna sinna. Kuna esmaspäeviti on tornid kinni siis jäi üle pühapäeva hommikune reis ent varasemast kogemusest õppinuna teadsin ma et olgugi et esimesed grupid saavad kell üheksa peale lennata peab seal vähemalt poolteist tundi varem kohal olema et üldse piletit saada. Arusaamist mööda päästetakse praegu sinna 1000 inimest päevas kokku ehk varasematel päevadel kallimad piletid ostnud + suuremad turismigrupid kaasa-arvatud. Seega läksime kella poole kaheksaks kohale ning leidsime eest juba päris rahvarohke kogunemise. Võtsime siis sappa ning mingil hetkel hakati kõigile järjekorranumbreid jagama ja inimesi üle lugema. Olles oma numbri kätte saanud, oli peale meid veel 12 inimest kes sel päeval torne näha said ehk me olime 986 ja 987 numbri järgi. Kell oli pool kaheksa kui kohale jõudsime ehk viis minutit hiljem tulnuna oleks olnud ... guudbai.
Et piletit saada pidime seisma järjekorras kolm (!!!) tundi. 07.30 - 10.30 ja olgem ausad - viimase tunni aja jooksul hakkas huumorit juba õige vähe olema. Küsimus polegi selles et kannatust pole ( seda nagunii ju pole ) ent mingi 15-minutilise sillalkäigu pärast kolm tundi sinka-vonka looklevas järjekorras seista ei tundunud ei siis ega ka nüüd, tagantjärele väga hea mõttena. Samas, ma ei tea mis kell esimesed sinna võisid saabuda ( kell kuus järsku ) ent väga vara pole ka mõtet tulla sest pisut enne üheksat tehakse alles kaasad lahti ning seesama kolm tundi läheb seistes nagunii. Kella kuuest tulles kindlustad muidugi selle et üleüldse konkreetseks päevaks pileti saad.
Noh, vahet pole. Kella kaheks saime enda aja ning sillale jõudes hommikused vintsutused muidugi paljuski ununesid ehkki sellist väga suurt ahaa ! efekti enam mõistagi polnud kui korra juba käinud oled ja kõrgust ka ainult 170 m on.

large_pet31.jpg

large_pet41.jpg

large_pet51.jpg

large_pet61.jpg

Linnuke igal juhul kirjas taaskord.
Ülejäänud päev läks kerge shoppingu tähe all ehk siis mitte midagi erilist tehes.

Kirjutas Lon Rider 14:57 Sildid Malaysia Tagged kuala lumpur

Saada sissekanne e-postigaFacebookStumbleUpon

Sisukord

Ole esimene, kes kommenteerib seda sissekannet.

Comments on this blog entry are now closed to non-Travellerspoint members. You can still leave a comment if you are a member of Travellerspoint.

Login