Reisiblogid Travellerspoint-is

Eluonlill punkt ee - ee

25 °C

Filipiinid Filipiinideks ent miks just Boracay saar esimeseks peatuspaigaks valitud sai ?
Arvestades seda et riigi saartehulka sõltuvalt tõusudest - mõõnadest kirjeldatakse numbriga suurusjärgus 7100 ( sama palju kui Lätis ), millest elu käib mäletamist mööda neljasajal - peab mingi spetsiifiline süü olema miks just väikesaar Boracay esimesena ette jäi.
Ma ei mäleta enam selle eesti soost reisimehe nime kellega Sihanoukville Tunnel baaris juttu aetud sai ent lisaks muule kasulikule infole ( Laos mõttetu koht; kõikjal murjamid; Sihanoukville parim koht ever ) mainis ta jutu sees et Filipiinide väikesaarel elab üks eesti tüdruk kes peab eluonlill.ee nimelist saiti. Nimi oli niivõrd spetsiifiline et jäi isegi mulle meelde ning ehkki mul otseseid plaane saarteriiki külastada polnud - avasin peatselt lehe. Edasi on juba ajalugu.
Kirjutasin Kristi´le kes on lisaks mainitud lehele peab ka sellist blogi ning küsisin et kuidas läheb, kas tasub kohale sõita, kuidas taskukohase majutusega on jne. Vastus tuli kiirelt ning sisaldas sõnumit et kindlasti tasub.
Myanmar sai seekord jääda ning ostsin pileti ära. Leppisime siis kokku et kui 23ndal saabun, saame saarel ühes baaris kokku ning ta näitab mulle natuke saart + aitab elamise leidmisega.
Jõudnud lennukilt maha ning sadamasse, istusin paati ning üks tüdruk istus mu vastu ja küsis inglise keeles et kustkohast Ida-Saksamaa meesturist pärit on ja saanud vastuseks Eesti et kas olen Kaido. Jep-jep. Tema Kristi.
Pärast lõunasööki aitas mul sobiva elamise leida ning ajasime niisama juttu. Et elab siin kohaliku päritolu elukaaslasega, pooleteistaastane tütar Ivelette, neljandat hooaega kohal ning elu on tõepoolest lill.

large_krto.jpg

Kristi & Tom

Järgmine õhtu saime Bulabog piitsi baaris kokku ning tähistasime koos teiste eestlastega Wabariigi aastapäeva.
Kui nüüd õieti aru sain, pidi siinselt saarelt surfihooajal ehk novembri keskpaigast märtsi lõpuni läbi käima suurusjärgus paarsada eestlast mis on - olgem ausad, vägagi suur number. Peamiselt ollakse kuu-kaks ent on ka selliseid kes kogu hooaja vastu peavad ning instruktorina leiba teenivad. Üks neist on ääretult lahe kuju Tom. Tom´iga suhtlesin päris palju ning leidsime kiirelt ühise keele. Nii tema kui teinegi siin pikemat aega resideeruv Indy on mehed kellel viies dekaad poole peal ent sellegipoolest elatakse laik no tumorrou.
Kahtlemata sama suund kuhu ka allakirjutanu minemas on ehk rokenroll forever män. Visioon et mitte kunagi suureks ei saa.

large_krto1.jpg

Tom snapsiga

Selle reisi jooksul olen kolmes eri riigis ja neljas kohas kohtunud sealsetel laiuskraadidel resideeruvate eestlastega.
Eva-Liisa Peking´is, Kaisa Wuhan´is, Roland Sihanuokville´s ja nüüd Kristi, Tom ja mõned muud siinsel Boracay saarel.
Kõik on olnud ääretult meeldivad inimesed ning suurt külalislahkust allakirjutanu suhtes üles näidanud. Kõigiga on olnud tõeliselt toredad vestlushetked nende elust-olust, inimestest enda ümber ning hetkedest elust enesest.
Minu soov on et selliseid julge pealehakkamisega eestlasi veelgi rohkem mööda ilma laiali valguks et ma saaksin nad siis järgmiste reiside jooksul jälle üles otsida.
Üks korraga, kõik järgemööda.

Kirjutas Lon Rider 22:11 Sildid Philippines Tagged boracay

Saada sissekanne e-postigaFacebookStumbleUpon

Sisukord

Ole esimene, kes kommenteerib seda sissekannet.

Comments on this blog entry are now closed to non-Travellerspoint members. You can still leave a comment if you are a member of Travellerspoint.

Login