Reisiblogid Travellerspoint-is

Dilemma ( või kas siiski on ? )

29 °C

large_ma.jpg

Vääk - vääk

Kõutssörfing on sait kus rännusellid üle kogu ilma saavad kollegidele öömaja pakkuda ja vastupidi - olude sunnil öömaja vajadusega vandersell saab katusealust paluda.
Olgugi et ma pole kumbagi varianti eriti praktiseerimas, olen sealsel saidil siiski passiivne liige viimased paar aastat olnud. Loogiline põhjendus paraku puudub.
Niipalju on sellest siiski kasu olnud et näiteks sellel reisil kohatud Kaisa Wuhan´i linnast tuli just sealt ette ehk poleks muidu eluilmas tema eksistensist teada saanud.
Sisse logides on võimalik näha kes registreerinutest asub samas linnas/asukohas kui sina ning soovi korral kohtumine võimidagisellist kokku leppida. Taaskord võimalus millel vähemalt allakirjutanu silmis loogiline seletus puudub.
Ja nüüd siis jõuame sinna kust oleks pidanud alustama.
Puerto Princesa´s olles kirjutas üks ligi 30-aastane pealinna vend ning küsis et kuidas läheb ning kui Manila´sse jõuan - võin vabalt tema pool peatuda. Elab äärelinnas, kinnises 24h tunnise valvega piirkonnas, eramaja, oleks pakkuda mulle eraldi tuba jne. jne.
Ma et vaatame. Teine võimalus oleks olnud kesklinna kuhugi urkasse end sisse seada.
Ta muudkui käis peale ja peale et tule muidugi, sõbrustame, vahetame reisimuljeid, kohtud mu sõpradega jne. Ma siis et no ok, eks ma siis võin tullagi ning et jõuan esmaspäeva lõunaks kohale. Hommikul hakkasin siiski mõtlema et ei fakk - kas ma ikka päriselt soovin kuskil kuradi kohalikus Tiskres kolm päeva istuda, lolli möla ajada, tumendatud klaasidega autost läbi getode sõites tõdeda " et ka niimoodi meil siin elatakse " ja muud shitti. Ehk kõik see üliturvaline keskond, mille eest viimased kolm ja pool kuud põgenenud olen - võtaks mind taaskord vastu. Ja vastus sai olla vaid üks.
Ega ma eriti aumehelikult ei käitunud, tühistades viimasel hetkel kohtumise ent egotsentrikuna tuleb siiski eelkõige enda heaolule mõelda.
Võtsin kesklinna hostellist endale dormivoodi ning olen end siinses keskkonnas:

- kus tänavale astudes on Viagra ja Cialis leebeimad meelemürgid mida pakutakse
- kus samamoodi tänavale astudes on uriinipahnott see mis esimesena tee ninasõõrmetesse leiab
- kus iga teine vastutulev laps karjub sulle Hello, Money
- kus kõik ülejäänud pakuvad sulle 18-aastast, valgeks pleegitatud ( siinses regioonis ju eksootika ) liha
- kus üks kolmejalgne koer ajab teist kolmejalgset taga sest ka neil on praegu jooksuaeg
- kus isegi kurat suurlinna on kell neli kiremist alustavad kuked tee leidnud
- kus huvi korral võid valida kas osta endale purks või rentida teatavaks ajaühikuks lihakeha sest hind on sama
- kus supermarketisse sisenedes laseb turvamees metallidetektoriga üle ning kobab läbi kõik nii sinu ees minevad kui järgi tulevad filipiinod ent sulle näidatakse kahe käega teed ning soovitakse " Welcome, Sir "
- kus on piirkondi mida kaardil ei eksisteeri, asukate isikukoodidest rääkimata
- kus kell kuus hommikul minnakse magama mitte ei tõusta üles
- kus KÄIB ELU

... tundnud kui kala vees.

Soome laulja Anssi Kela küsis kunagi oma laulus Kaksi sisarta et kumba õde valida kui ... :

Toinen uskoi Jumalaan
Toinen halpaan humalaan

... üks uskus Jumalasse ja pakkus turvalisust, teine seevastu odavasse peatäide ning kõike sellega kaasnevasse.

Valik pole sugugi raske.

Kirjutas Lon Rider 18:44 Sildid Philippines Tagged manila

Saada sissekanne e-postigaFacebookStumbleUpon

Sisukord

Ole esimene, kes kommenteerib seda sissekannet.

Comments on this blog entry are now closed to non-Travellerspoint members. You can still leave a comment if you are a member of Travellerspoint.

Login