Reisiblogid Travellerspoint-is

If you wanna get high, get on my carpet ride

28 °C

large_ma1.jpg

Kaootiline.
Flegmaatiline.
Hektiline.
Räpane.
Karm.
Üllatav.
Patune.
Apaatne.
Siivutu.

Adjektiive võiks paugutama jäädagi.
Fakt on see et rahvaarvult maailma suuruselt viies linn Manila pole mingi lihtne juhtum.
Üldlevinud tõdemuse kohaselt pole Moskva´sse mõtet nutma minna, sest keegi su pisaraid seal nagunii ei usu. Mõned päevad siinses linnas veetnuna võin sama ka Filipiinide pealinna kohta öelda - oma pisarad võid endale hoida. Elu on karm ning olelusvõitlus veel karusem ent teisest küljest on see ka õige. Kui su perse kõrgeid panuseid välja ei kannata - otsi endale sobivam liivakast.
Go hard or go fucking home.

Mulle Manila Meeldib.
Meeldib et linn elab 24h ööpäevas ent mida muud sa 20-miljoniliselt linnalt ootadki. Meeldivad inimesed, meeldivad hetked mis linn pakub. Oma kolm päeva kestnud jalutuskäikude jooksul olen kohanud ühte kahvanägu ning see tundus oma liigutuste järgi expat ehk nn. kohalik olevat.
Hosteli neljanda korruse katuseterassil olen paratamatult kõrvalise kuulajana osaks saanud teiste valgenahaliste matkasellide vestlustele ning linna tambitakse nii mis kole. Mida kuradit te ronite siis siia - kaduge Dubrovnik´usse saksa naispensionäre naerutama. Lennuplaan on niivõrd tihe küll et pole vaja teha sunnitud peatust kohas mis sulle ei meeldi.
Loomulikult on ka siin piirkondi kus turisti elu ei maksa palju midagi ent kui juhinduda kahest minu reisipõhimõttest:

1.) Ei lähe oma suhteliselt väärtusliku kaamera ning dollaripakiga igal ajal igasse piirkonda laiama
2.) Hoiad ( vähemalt esialgu ) pealiku pruudist näpud eemal

... jäetakse sulle üldjuhul igal pool maailmas hing sisse.

Hetk, mis Manila´ga seoses igavesti mällu jäädvustub, leidis aset eile pärastlõunal kui linna ühel turul käisin ja otse loomulikult oli kaamera just siis maha jäänud.
Kohalik ( mõistagi legaalsete ) DVD ja Mp3 diskide müüja oli oma võimu kagusse keeranud ning lasi repiidi pealt veerand tundi järjest lugu mis kogu kaubatänava õõtsuma sai. Ise oli mõistagi kõige suuremas hoos ning lasi oma ( mõnede standardite järgi ehk liigagi ) lopsakatel puusadel vetruda. Selle reisi üks uskumatumaid 15 minutit.
Looks oli üle viieteist aasta tagune klubide hirm.

If you wanna get high, get on my carpet ride

Kirjutas Lon Rider 19:28 Sildid Philippines Tagged manila

Saada sissekanne e-postigaFacebookStumbleUpon

Sisukord

Ole esimene, kes kommenteerib seda sissekannet.

Comments on this blog entry are now closed to non-Travellerspoint members. You can still leave a comment if you are a member of Travellerspoint.

Login