Reisiblogid Travellerspoint-is

65.riik: Iraan

7 °C

Kauni pedestuardi ülipüüdliku “ naishäälse “ tervituskõne järel rullus AirAsia pea uhiuus Airbus stardirajale ning võttis peatselt suuna ka taevasse. A330 oli praktiliselt täis ning protsenti üheksakendviis reisijatest sihtkohamaa esindajad.
Meeldivalt rohkelt väikelapsi meeldivalt rohket kisa tegemas hoolitsesid kogu lennu kestnud enterteinmenti eest. Raske on hinnangut anda, kuivõrd pikalt närvid seda pidu & pillerkaart veel vastu oleks pidanud ent usutavasti paar lisatundi kauem kestnud lennu puhul oleks sauna taga metsas laipu juba hulgim olnud.
Kaheksatunnine lend pole naljaasi ent siiski kiireim viis kaks punkti teineteisega ühendada. Ja kui ei meeldi – liigu häälega või käi jala.
Polnud vaja eriline fakiir olla arvamaks kas mu närvesöönud viisajama ka reaalsuses end ära tasus. Mitte kedagi ei huvitanud mingisugune kontrollnumber, mida näidates propusk passi oleks löödud. 70 taalla või 50 öiröt oli ainuke nõudmine, mida riiki sisenedes näha sooviti ja peale seda oli paber olemas. Elame ju siiski lõunamaal ning ei maksa ennast igasugu kontrollnumbritest segada lasta.

visa1.jpg

1389. aasta viimased päevad

Nagu eelmises kirjatükis mainisin, pole allakirjutanu meelest mitte midagi paremat kui saabuda õhtuhämaruses riiki millest sul puudub suurem ettekujutus. Võid ju netist enne lugeda et 40 km kaugusel pealinnast paiknevast lennujaamast saab bussiga kesklinna ning sealt siis metrooga edasi ent olles veetmas õhtutunde, võid need variandid unustada.
Jääb takso ning esimest korda selle reisi jooksul leidsin end ebamugavast situatsioonist kus mitte mina ei määranud ( mõistusepäraseid ) hindu vaid mulle määrati. 30 USD pealt 25ni tingitud hind maailma kõrgeim polnud ( “ lennujaama sõidu hinnad on meile valitsuse poolt ette dikteeritud “ ) ent õhku oli sees tõenäoliselt siiski piisavalt.
Taksojuht oli lõunamaale kohaselt jutukas mees ning me vestlesime paljudel teemadel. Tõsi on muidugi ka see et toimunud, paljuski monoloogne kõnevahetus kulges pea 100% kohalikus keeles ja mõned siit-sealt tuttavlikuna tundunud sõnad olid ainsad mis ida-saksamaa meesturistil välja selekteerida õnnestus.
Uurinud minu, kunagi Argentiinast soetatud ustavat reisimehe käekella, esitles ohver seejärel uhkusega oma lähiminevikus hangitud Tissot produkti. “ Tatsskriin änd uan-ziiro-ziiro-ziiro amerikan “ olid väljakäidud tehnilised ja hinda puudutavad detailid – mille peale reisija pidi omanikule mõistagi tunnustust avaldama.

large_taksist1.jpg

Taksist

Õhtune liiklus ( olgem ausad, vaevalt see päevasest tõenäoliselt palju erineb ) oli muidugi suhteliselt keevaline. Paari eelmise riigi ( Laost üleüldse mainimata ) uimasus pühiti käega minema – kõva sahmimine, tuututamine, suunatule eiramine ja muud toredad nüansid asusid omadele kohtadele. Sohvri poolt kiirteel, kiirusel 130 km/h sooritanud järjekordne suhteliselt liiklusohtlik kiilumine ning sellele järgnenud äkkpidurdus said kõrvalistuva turisti korraks oma sõrmedega esipaneelist tuge otsima. „ Riläx „ ütles sohver seepeale ning pani meesturisti rahustamiseks Pink Floyd´i kuulsaima, müüri-loo peale.
Temperatuur oli KLi +28 järel tõesti see krdi +3 kraadi kui lennujaama ustest välja sai ning tekib õigustatud küsimus – kas me sellist riiki nüüd siis tahtsimegi. Tuli aga vägisi karupüksid jalga vedada.
Ka ajavahe taustainfo pidas paika – Malaisiaga 4½ vahet ning Eesti ajast vastavalt 1½ tundi ees.

Kirjutas Lon Rider 20:08 Sildid Iran Tagged teheran

Saada sissekanne e-postigaFacebookStumbleUpon

Sisukord

Ole esimene, kes kommenteerib seda sissekannet.

Comments on this blog entry are now closed to non-Travellerspoint members. You can still leave a comment if you are a member of Travellerspoint.

Login