Reisiblogid Travellerspoint-is

66.riik: Türgi

10 °C

Apndtaun änd ap agen.
Lõpuks 39-tunniseks kujunenud bussireis sisaldas nii otseses kui kujundlikus mõttes üla-ja alamägesid ent domineerima nagu alati, jäid esimesed.
Teisipäeva pärastlõunaks ajasin end bussijaama ning jäin huviga ootama, milline eesootava bussireisi traspordivahend olema saab, sest jutte olin kuulnud mitmeid sinnani välja et tasuks tegelikult ainult piirini sõita ning Türgi poolelt nende tasemel transpordivahendi vastu vahetada.
Tegelikkus osutus taaskord kartustest roosilisemaks sest ette vuras hinnanguliselt mõne aasta vanune Scania firmamärki kandev sõiduvahend, mis sarnaselt Malaisia kaugsõidubussidele sisaldas 32 kohta ehk samamoodi ühel pool vahekäiku kaks istet ja teisel ühene mugav ning ruumikas tagumikualune.

large_7reis41.jpg

Kahepäevase sõidu tõi teieni Adidas

Suhteliselt täpselt välja ning pärast tunnist pealinna ummikutes ukerdamist saime linna piiridest välja. Reisisaatja võttis ( tõenäoliselt traditsiooniliselt ) koheselt pinged maha ning palus kõigil nii end kui reisi eesmärki tutvustada. Kuna olin ainuke võõramaalane, sai Mr. Kaido kogu selle 39-tunnise teekonna jooksul muidugi erilise tähelepanu osaliseks.
Peale tutvustust tõmmati trall täiel pöördel käima ning ühistantsimine/- laulmine bussi vahekäigus ei tahtnud kahel järgneval päeval lõppeda. Olles kuulnud loost paar esimest takti - oli kergemasordine horror juba valmis ning tuleb ausalt tunnistada - inimeste emotsionaalsus jättis allakirjutanusse kustumatu elamuse. Kahjutundega tuleb ainult nentida et mingi imeliku nipiga õnnestus kaamera aku tühjaks saada ning väga palju väga häid shotte võtmata.

large_reis3.jpg

Kaamerasilma poolt tabatud ülehelikiirusel liikuv meeskodanik

Ööseks kella poole kaheks olime Türgi piiril ning siis said jamad alguse. Mul endal läks valutult piiriformaalsuste läbimine ning hinnanguliselt veerand tunniga olin uues riigis. Teistel läks pisut kauem aega ent said samamoodi mingi ajaga üle ent buss muudkui viibis ja viibis. Lõpuks tuli ka buss üle ning kobisime oma kodinatega peale ent taaskord saabusid türgipoolsed piirivalvurid, lõid kogu rahva maha ning buss uuesti kontrolli. Lõpuks jäigi arusaamatuks, milles konkreetselt probleem oli - kas hunnikus suitsublokkides mida bussijuhid Türki üritasid smugeldada ning mida igale reisijale kel endal polnud, proovisid kaasa anda ( minu versioon ) või bussijuhtide enda variant et nende tagumikud võeti lihtsalt naabriviha tõttu ette ( ametlik versioon ). Igal juhul, istunud kuus ( !!! ) tundi piiril, saime alles hommikul poole kaheksast minema ja reisijate & bussijuhtide vahelises pärsiakeelses sõnavahetuses tõenäoliselt väljendeid ei valitud.

large_1reis1.jpg

Läks natuke aega mööda, vaenulikud tunded jahtusid ning tants käis vahekäigus jälle.
Türgi poolel nägi selle talve esimese lume ka ära kuna asusime siiski pea 2 km kõrgusel merepinnast. Ja mitte ainult. Lund oli niivõrd metsikult et tee-äärsed suured hanged ning teel endal lebav lobjakas põhjustas sündmuskohtadest möödasõidul nähtud kolme bussi väljasõidu + ühe kahe bussi vahelise tagant sissesõidu.

large_70reis21.jpg

See lumi oli lapsemäng võrreldes tegelikult valitsenud oludega

Meie bussijuhtidel oli vähemalt niipalju mõistust peas et ülearu palju ei kupanud ehkki paar kahtlasevõitu möödasõitu oleks võinud olemata olla.
Järgnes kogu päeva kestev Türgi Aasia-poolses põhjaosas sõitmist ning täna öösel kell 03.37 ületasime Posporuse väina tuues Ida-Saksa meesturisti taaskordselt, üle neljakuulise vaheaja järel - Euroopasse tagasi.

Kirjutas Lon Rider 07:47 Sildid Iran Tagged teheran

Saada sissekanne e-postigaFacebookStumbleUpon

Sisukord

Ole esimene, kes kommenteerib seda sissekannet.

Comments on this blog entry are now closed to non-Travellerspoint members. You can still leave a comment if you are a member of Travellerspoint.

Login