Résumé

Kui nüüd reisi ära lukustaks ning kokkuvõtteks mõne sõna ütleks ( " Mõni sõna tuleb meeldivas seltskonnas alati öelda kasvõi viisakuse pärast " - Rapla kõnekäänd ), siis.
Ma tõepoolest ei tea misasi mind Krimmi poolsaare räpaste randade ja sogase merevee man tagasi saaks. Võiolla armumine Musta mere laevastiku noorde jungasse ? Võimalik.
Maailmas on paar kaunimatki kohta - üks nüüd vähemalt.
Teisest küljest olen kogemuse võrra rikkam ning kogemused pidid olema need mis inimese elu rikastavad. Tuleb lihtsalt endast targemaid uskuda.
Veelkord.
Iga rahva hulgas on nii musti kui valgeid lambaid ning siis neid päris oinaid. Seetõttu ei maksa väga sinisilmset maailmapilti omada - võib päris valusa litaka saada.
Külalislahkus ja abivalmidus on slaavlasel veres ning sellist teinekord ka äärmustesse kanduvat poputamist ei kohta tõenäoliselt kuskil mujal kultuurikeskkonnas.
Samas on kuratlikult raske silmi kinni pigistada kogu riigis valitseva bardaki suhtes.
Iga jumala kord kui paariaastase vahega teekond ette võetud saab - iga jumala kord loodan et vähemalt mingigi asi oleks selles suure potensioaaliga riigis paremuse poole läinud. Iga jumala kord saan reaalsuse kuvaldaga sellise litri otsaette et päris mitmeks ajaks mõjub.
Siiski mitte väga kauaks nagu näha sest lolli visadusega ronin aeg-ajalt taaskord hohollidemaale tagasi.
Igaühel meist on omad kiiksud.