69. riik - Gruusia

Kaheksa möödunud aastat on reisialaselt pakkunud arvukalt elamusi meie suure kodumaa ehk EL, sees ent kodumaa piiridest väljapoole pole asja olnud. Seetõttu ka selline lühike paus blogi sissekannetes.
Kes neid vanu, mitmeid sadu kordi kuuldud jutte - ikka kuulata soovib.
Mu isikliku eluga olete ju nagunii Kroonika ja Elu24 kaudu stabiilselt kursis olnud. Ka neid, paiguti kirest nõretavaid elu keerdkäike, ei hakka ma siinkohal üle kordama.

Nüüd siis elus esmakordselt Gruusia.

Suures plaanis teadsin sellest mägederiigist enne siiasaabumist,et veinid on head ja Kethi Uibomägi meelest ka mehed samaväärsed.
Nende infokildudega mu teadmised algasid ja ka lõppesid samaaegselt.

Sel ajal, mil kodumaine Nordica lendab Rootsi külade vahet, lendab Wizz Air lisaks muudele sihtpunktidele Tallinnast ka Kutaisisse.
4+ lennutunni järel sai eestimaine augustikuine +18 kraadine vihmailm vahetatud +30 kraadise Kutaisi läpatsi vastu.

10 tagasi avatud kohalik lennujaam tundus olevat täiesti tasemel - läikis ja säras küll.

Kontrast bardakiga, mis taksoaknast 15 km kaugusele linna sõites avanes, võrreldes lennujaamaga - oli täitsa olemas.
Tuletas paljuski 90ndate Eestit meelde ehkki meil vähemalt hulkuvaid lehmi maanteede ääres ja teed ületamas, polnud.
Kui rahvaarv on Eestist pea kolm korda suurem ent kogu riigi SKT üle kahe korra väiksem ( Eesti suurusjärk 40 miljardit vs. Gruusia alla 20 ), siis mingi loogika kohaselt peab see kuskil ka silma hakkama.
Ja riigi suuruselt teises linnas Kutaisis, seda ka silmab.

Pargi koera, kuidas tahad - ikka on tal tagasitulles trahvikviitung hammaste vahel

Hotella on hea.
Varem ma põlgasin viie tärni golfituriste, nüüd olen igal võimalusel ise selline lontrus.

Kutaisi Inn. Kas just 5* , millega nad end reklaamivad ent selline tugev 3,5* ikka