Kutaisi

Kutaisi oma suurusjärgus 130 000 elanikuga on Gruusia suuruselt kolmas linn Batumi ja pealinn Tbilisi järel.
27 000-sammuse päevaretke järel võib öelda et ega ülemäära palju siin kahvanäole vaadata pole, s.t. päeva, max. pooleteistkümnega saab asja kiirelt purki ära.
Kesklinn on paiguti ilusti korda tehtud, hooned renoveeritud, pargid korras jne. Äärelinnas on seis muidugi nukram ent eks seda võis ka eeldada.
Hommikul sai esimese asjana kohalikul suurimal turul käidud:

... kui osta oli traditsiooniliselt kõike, virsikutest maa-õhk tüüpi rakettideni.
Rahvast ülearu palju polnud ent kaup paistis värske olema, kaasa-arvatud liha, mis +28 kraadi juures lihtsalt niisama lettidel vedeles. Eesti Terviseameti asjapulkadel lõppeks blanketid juba esimese 15 minutiga ära, kui nad sellisele turule kontrolli tegema saata.

Järgmiseks sai köisraudteega teisele poole jõge sõidetud. Sõit ise kestis ametlikult 89 sekundit, seega ülearu pikk ta polnud. Vagun oli väike, mahutades suurusjärgus 6 reisijat.

Teisele poole linna läbivat ja vägagi mudase veega jõge jõudes võis turist leida end vana kooli lõbustuspargist, kus pakutavad atraktsioonid olid kõik veel nostalgilise nõukaaja varjundiga. Vaateratas täpselt selline, nagu kunagi Kadrioru pargis:

Vaateratta operaator-poiss korjas sõita soovijatelt ainult pileteid. See, kuidas sa kriuksuvasse ja avatud gondlisse saad, kas paned sümboolse turvaketi äärde või ei - oli reisija enda probleem.
Ühesõnaga, elu on elamiseks, vähem reguleeringuid, vähem euronorme.

Magusasõpradele siin riigis meeldiks. Kõikvõimalikke saiu, pirukaid ent eelkõike torte pakutakse ohtralt :

Ja kondiitritel fantaasia lendab.

Lõppu foto kohalikust Bondi-mobiilist. Väljast vaadates täiesti tavaline väike kaubaauto-junn ent numbrimärki vaadates saad aru, kellega tegu.
Numbrimärk ei valeta kunagi:

Bond, Kutaisi Bond