Reisiblogid Travellerspoint-is

Hiina kokkuvõte: keel

21 °C

large_spec.gif

Alustame siis suurimast murelapsest.
Shanghai´s elasin samas toas toredate Alberta provintsi prantslastega Kanadast, kes vahetult enne sinna saabumist olid kolm nädalat Jaapan`is ringi rännanud. Lisaks elukallidusele mis sealsel maal oli kordades kõrgem, tõid nad välja et omapäi liiklemine on seal pea võimatu sest praktiliselt kõik sildid-viidad-tänavanimed on kohalikus keeles. Ma ei tea kas see ka nii on, kuna endal kogemused puuduvad ent vaevalt nad nüüd väga palju luiskasid.
Jaapaniga võrreldes oli vähemalt hiinamaa suuremates linnades liikumine-liiklemine suhteliselt lihtne. Tänavanimed olid üldjuhul kakskeelsed, poodide sildid arusaadavad ning mis kõige rõõmustavam - metrooga liiklemine lihtne. Kõik jaamad olid kakskeelsed + kõlaritest tuli mõlemakeelset informatsiooni enne iga uut metroojaama. Seega kui kuskil valesti maha läksid või ümber istuda ei osanud - võisid ainult iseennast süüdistada.
Jamaks läks alles siis kui nn. turistitrajektoorilt väljusid ning iseseisvalt kulgeda soov oli nagu mu paar nurjunud bussisõidukatset.
Kolm nädalat tagasi ilmus Postimehes selline artikkel kus tulevikuotsustajad käisid välja rea visioone mis suunas Maarjamaa areng lähitulevikus toimuma peaks. Ise ma küll kohal ei olnud ega tea, mida konkreetselt neile seal Swissotel´is sisse joodeti, ent promillijook see tõenäoliselt oli.
Alustada hiina ( ok, mandariini ) keele õpinguid esimeses klassis ja üle Eesti ? Teha see kõigile kohustuslikuks ?
Ma olen alati selle poolt olnud et visioone peab olema ning me peame teadma mis suunas kulgeme ( sellest täiendavalt pisut hiljem ) ent soovmõtlemise ja idiootsuse vahel läheb siiski kuskil piir. Selle asemel et sellist potensiaalset nurisünnitust üldse kaalumagi hakata, tuleks ülikoolides hoopis suurendada hiina keele riigieelarvelisi kohti. Hannes Hanso, kes töötab EL diplomaadina Pekingis ( ka temast hiljem pisut rohkem ) on öelnud et Eestis puudub inimene kes tõlgina suudaks hiina keelt sünkroonis eesti keelde ümber panna ja vastupidi. Millest me siis üldse räägime ?
Hiinamaal on päris mitmeid eesti üliõpilasi ka praegu, kes on juba aastaid keelt studeerinud ent kvalifikatsioon pole siiski veel vastav. Ehk siis selle asemel et totaalseid idiootsusi üldse arutamagi hakata - võiksime pilgud pöörata sinna kust king tõepoolest pigistab.
Asjal võiks ju jumet olla kui tõepoolest Hiina oleks suletud riik ning ilma nende keelt oskamata äriajamine võimatu ent see ju pole nii. Et seda aga tajuda, tuleb taaskord ise kohapeal ära käia - muidu mõtledki nagu need tulevikuvisionäärid Swissotel´is.
Nähes milliseid ponnistusi ning jõupingutusi kohalikud teevad et enda inglise keele taset parendada ja milliseid summasid selle alla pannakse, pole meil vaja mingit üleriigilist lollust korraldada.
Kes tahab võib ise kuuglisse vastavad otsingusõnad lüüa ning näeb kuivõrd suur on sealsel maal nõudlus pädevate inglise keele õpetajate järgi. Võin pisut aidata ning öelda et nõudlus on meeletu provintsist olenemata ning lääne noored on varmad sellest võimalusest kinni haarama. Kui sa oled seiklusmeelne, on see suhteliselt iisi mani. Olles TOEFLi testiga ühele poole saanud, pole kuupalk 20 000+ krooni utoopiline ( + elamine ning aastase lepinguga näiteks üks kord aastas tasuta edasi-tagasi lend oma kodumaale ). Tööd teed 3-4 päeva nädalas.
Kuna nõudlus on meeletu nagu ütlesin, võivad keeltekoolid samamoodi meelevaldseid hindasid küsida. Kõige drastilisem näide, mida reisi käigus kuulsin ( ja mille pidin üle kontrollima ) ning mis lapsevanematelt nende noore võsukese keelekoolituse eest küsiti - oli 50 000 RMB ehk 85 000 krooni viiekuulise koolituse eest. Selle raha eest said interaktiivset õpet, kord nädalas kaks tundi välismaalasest õpetajaga, uhkeid raamatuid ja nukke ning keelenurkasid & mängutubasid. Polegi nii väike summa ning ehkki sellest saab pisut alla tingida - soovijatest vaevalt puudu tuleb kuna lapsi on peres üks ning temast tahetakse ju einstein-lebrontseims-maikltsäkson teha.
Seega pole meil vaja kellegi ees pugeda olgugi et eestlasele on kohane müts peos alandlikult naeratades ning kummargil kössitades isandaväe laua äärde hiilida ja oodata et järsku tallegi pudeneb midagi. Ta on seda teinud läbi ajaloo.
Selle asemel tuleks pöörata tähelepanu tõelistel kitsaskohtadele ning neid likvideerida.
Hiina teeb suuri ponnistusi et suureks turismimaaks saada ning ühes sellega saab seal peatselt inglise keelega hulga kergemini hakkama. Piisab paarist kohalikust viisakusväljendist ning ega ma isegi peale ni hao ( tere ) ja xiexie ( tänan ) palju rohkem meelde ei suutnud jätta.
Ent see on mõistagi minu probleem.

Kirjutas Lon Rider 20:49 Sildid China Tagged tsaina

Saada sissekanne e-postigaFacebookStumbleUpon

Sisukord

Kommentaarid

и как происходит заселение в номера?тебе дают выбирать соседей или ставят перед фактом?к девочкам тоже подселяют или там все с этим строго и мужчины только с мужчинами?у каждого своя кровать или бывает приходится делить с кем-то двухместную кровать?

autor Lena

Dormides ehk ühistubades on üldjuhul kahekordsed voodid ning olenevalt hostellist 4 kuni mõnel ekstremaalsemal juhul isegi 16 kohta toas. Mina olen alati eelistanud minimaalset võimalikku varianti ehk Hiina puhul ööbisin võimalusel toas kus oli kaks kahekordset voodit. See maksab küll mõne dollari rohkem ( 4ne tuba näiteks 8 USD vs. 12ne tuba 5 või 6 ) ent mõistagi ka privaatsust on rohkem sest teinekord oled päris üksi toas. Naabreid valida ei saa ning olenevalt hostellist magad kas pelgalt meestega samas toas või on segatuba. Konkreetsel juhul Shanghais olime prantsuse paariga kolmekesi neljases toas ning nemad magasid samas voodis koos.

autor Lon Rider

Comments on this blog entry are now closed to non-Travellerspoint members. You can still leave a comment if you are a member of Travellerspoint.

Login