Reisiblogid Travellerspoint-is

Hiina kokkuvõte: rongid

18 °C

large_worlds-fas..0-km-hr.jpg

Nagu kirjutasin, kasutasin bussitransporti suhteliselt piiratult. Teinekord linnasiseselt ent pikemaid vahemaid peale viimase Nanning - Hanoi otsa, mitte kunagi. Sama võib öelda ka taksonduse kohta - mõned otsad ent ei enamat.
Sellevõrra rohkem kasutasin aga oma lemmiktranspordivahendeid - metrood linnasiseselt ja ronge linnadevahelisel ühest punktist teise liikumisel ning mis seal salata - olin taaskord meeldivalt üllatunud nii teeninduse tasemest, rongide-metroode endi modernsusest kui ka rööbastepaari ( paiknes see siis maa all või pealpool ) seisukorrast. Kõik toimis, kõik oli nii nagu peab.
Ülaltoodud fotol olevate nn. kuul-rongidega ( bullet train ) liiklesin kahjuks vähe, alla 1000 km ent sellevõrra meeldivamad olid mälestused. Loomulikult, ega kuul-ronge pole pelgalt hiinamaal ent mul isiklikult eelnev kogemus puudus. Eestis on selliseid vähem ning ega näiteks soomlaste Pendolino´dki päris selliseid kiiruseid arenda - mujal maailmas pole taaskord ette jäänud.

large_ChinaHighSpeedTrain.jpg

Nagu mainisin, pole Hiina ainuke riik maailmas kus superrongid liiguvad ent päris kindlasti on tegu ainsa riigiga kus kiirraudteeliine pöörase kiirusega juurde ehitatakse. Praeguse seisuga peaks Hiinas olema ca. 7500 km kiirraudteeliine ehk kolmandik kogu maailma vastavast. Kuna riigi väliskaubandusbilanss on tugevalt plussis, siis suunatakse suuri summasid infrastruktuuri moderniseerimisse/ehitamisesse ( mis on kuratlikult õige muidugi ) ning aastaks 2020 on kiirraudteeliinide kilometraaz kavas vähemalt kahekordistada. Pekingi ja Shanghai vahelise 1318 km rongireisi kestvus väheneks juba järgmise aasta lõpuks kui lõik käiku läheb, praeguselt kümnelt tunnilt pisut üle kolme ja pooletunniseks.
Liinide ehitusest sain ka ise aimu sest ükskõik mis hetkel ööpäevast, oli või kell neli öösel raudteed mööda sõiteks käis keevitustöö kasvõi prozektorivalgel. Usun et töö jätkus neil lõikudel ööpäevaringselt ja ilma mingite pausideta.
Ka rongiliikluses, nagu nii mõneski teises valdkonnas, ostsid hiina insenerid kõigepealt Prantsusmaalt, Jaapanist ja Kanadast prototüübi sisse ning asusid seda ise edasi arendama. Toimus see aastal 2004 ning praegu on jõutud niikaugele et Hiina müüb ise oma CRH ( China Railway Highspeed ) lahendusi sellistesse riikidesse nagu Laos, Tai, aga ka näiteks Bulgaaria ja Türgi.

13634635_11n.jpg

Ja et 350-370 km/h liikumisest mille osaks ma sain veel vähe on - katsetavad kohalikud insenerid kui kiiresti on võimalik täislastis rong liikuma panna. Rongikiiruse maailmarekord on praegu siiski veel prantslaste käes kes oma TGV rongist võlusid 574,8 km/h välja ent tegu oli lühendatud koosseisuga ehk kaks vedurit + kolm reisijatevagunit. Hiinlastel õnnestus täiskoosseisuline, regulaarkasutuses olev kaheveduriline ja 16-vaguniga rong selle aasta 3. detsembril liikuma saada kiirusega 486,1 km/h . Peab sügavalt naiivne olema arvamaks et see nende laeks jääb ent küsimus kõlab - kus piir vastu tuleb ?

Kirjutas Lon Rider 02:39 Sildid China Tagged tsaina

Saada sissekanne e-postigaFacebookStumbleUpon

Sisukord

Ole esimene, kes kommenteerib seda sissekannet.

Comments on this blog entry are now closed to non-Travellerspoint members. You can still leave a comment if you are a member of Travellerspoint.

Login