Reisiblogid Travellerspoint-is

Hiina müür - Mutianyu

-1 °C

large_M__r.jpg

Klassika.

Hostelides pakutakse kohustuslikust müürilaksust huvitujale üldjuhul kolme erinevat varianti.
Badaling, mis peaks kõige turistilikum olema ning mida keegi ei soovita ent ometigi on rahvast otsast otsani täis; Simatai, mis asub Pekingist kõige kaugemal ning peaks kõige audentsem olema ( ent mis pidi praegu suurte renoveerimiste tõttu kinni olema - või siis ei ) ning Mutianyu, mis asub 90 km kaugusel ning laiema üldsuse arvates peaks vägagi külastamisväärt paik olema.
Koos samas toas elava, india juurtega Aanan´iga otsustasime hommikul suuna just Mutianya poole võtta ja olgem ausad - ei tulnud pettuda. Hommikul kell 8 astusime tuurikorraldaja mikrobussi ning enne kui linnapiir selja taha jäi, saime osa vägagi mõnusatest hommikuummikutest. Mingi hinnangu kohaselt liikleb Pekingi tänavatel 3 miljonit mootorsõidukit + 10 miljonit jalgratast ning kui pisikegi osa neist samaaegselt samade kavatsustega liikvel on - pole ummikutest pääsu.
Välja saanud oli esimene käik keraamikatehasesse sest nagu ikka selliste tuuride puhul on tuurikorraldajatel tehtud oma diilid teatavate tootmisettevõtete-kaplustega millelt nad saavad oma komisjonitasu kui rikkaid lääne turiste sinna veavad. Eesti keelde ümber panduna käisime lisaks kliimaksit tekitanud müürile 2 ( !!! ) siiditehases, kus giidide ettekanded ning ringkäik kattusid pea 100% ning üritati siidist värki pähe määrida ; teetehases teedegustatsioonil kus oli võimalus hunnikute viisi ülehinnatud teed kaasa osta; jalamassaazi asutuses kus lisaks osaks saanud massaazile oleks pidanud erinevaid õlisid ostma ning eelpool mainitud keraamikatehases, kus kallim eksponaat, mehekõrgune vaas hoidis enda küljes hinnalipikut summas 480 000 RMB ehk circa 820 000 krooni. Viimase hankimise osas pean veel pisut mõtlema, sest vaas polnud päris seda värvi nagu mu elutoa tapeet on.
Müüriosa ise oli aga super.
Ilm oli päikseline, taevas sinine, õhk karge ning rahvast vaid mõned üksikud. Alt lunasatud piletidega tõusime korvtõstukiga kõigepealt üles ning asusime siis müüri vallutama. Üles-alla turnides läks kaks tundi kiirelt ning elamuse kui sellise sai ääretult meeldiva.

large__rikas.jpg

Vasakul paistev, rohelises vormis limpsi-õlle-shokolaadi-meenete ärikas: Mister, mister, kuuma kohvi järsku ?
Ronimisest ähkiv Ida-Saksa meesturist: Krt, isegi palav on !
Ärikas: Oo, külma õlut siis ? ( väljas oli nulli ringis )

Ronisime ka sellises osas mis veel renoveeritud polnud ning kuhu sissekäik keelatud oli ning sealt sai vaata et kõige paremad elamused ja kaadrid purki. Allatulles oli nagu kirss tordile mööda renni kelkudega alla laskmine kus oli võimalik täitsa arvestatav hoog sisse saada ning pidi isegi mõnel puhul piduri järgi haarama et mitte rennist välja lennata.
Alla jõudes olid turistide näod ühedainsad suured päikesed.

Hiina müüri kohta on öeldud et see on üks kahest objektist, lisaks Raplas asuvale Karmani kauplusele, mis Kuule välja paistab. Kahtlen pisut selles väites ent kuni ise pole järgi kontrollinud, ei saa ka vastu vaielda.

large_Palmipilt.jpg

Lõppu kohustuslik pilt sarjast Mina & Palmipuu.

Kirjutas Lon Rider 03:13 Sildid China

Saada sissekanne e-postigaFacebookStumbleUpon

Sisukord

Ole esimene, kes kommenteerib seda sissekannet.

Comments on this blog entry are now closed to non-Travellerspoint members. You can still leave a comment if you are a member of Travellerspoint.

Login