Reisiblogid Travellerspoint-is

Hiina kokkuvõte: ühelapse poliitika

20 °C

large_mutter-kind.jpg

Kui mu mälu mind nüüd väga palju alt ei vea, oli Esimees Mao see kes lisaks muudele toredatele ideedele, nagu eelpool kirjeldatud Kultuurirevolutsioon - tuli suurepärasele mõttele, kuidas oleks kõige lihtsam riigi suurimad vaenlased, ameerikamaalased, lämmatada.
Selleks ei olnud midagi lihtsamat kui tema sõnade kohaselt " matta USA inimlaine alla ". Lapsi pidi tehtama ja nii palju kui võimalik.
Olenemata sellistest faktidest et surevus oli puuduliku arstiabi tõttu väga suur, toitu ei jätkunud kõigile - hakkas elanikkond pöörase kiirusega kasvama.
Olid 1960ndad aastad.
Olgugi et teatavaid meetmeid sündivuse piiramiseks hakati juba 1970ndate alguses, neljanda käivitunud viisaastaku puhul rakendama - võib tõelise, läänemaailmas tundud nn. ühelapse poliitika algust seostada Deng Xiaoping´i esilekerkimisega peale Esimees Mao surma 1976. aastal.
Ja vaatamata suurele vastuseisule on riik oma poliitikas õnnestunud, kui nüüd, kolm aastakümmet hiljem tagasi vaadata. Sündivus on märgatavalt vähenenud ning olgugi et rahvaarv riigis kasvab vaikselt veelgi, toimub see elanikkonna keskmise eluea suurenemise arvelt.
On õnnestunud isegi sel moel et praegu ollakse riiklikul tasemel ärevad mõne aastakümne pärast plahvatava viitsütikuga pommi osas, mis tooks samasuguse demograafilise kollapsi, nagu Õhtumaades juba praegu on/koheselt saabumas. Ehk elanikkond vananeb, vähese sündivuse tõttu ei jätku maksumaksjaid jne. Hiina kohta olen lugenud et kui praegusel ajal moodustavad noored, alla 14-aastased elanikkonnast ca. 20% ja üle 65-aastsed suurusjärgus 8%, oleks aastal 2040 pensioniealiste suhtarv elanikkonnast juba 30%.

china-one-..-policy.jpg

Ühelapse poliitika ei ole ülimuslik ning otseselt tunnevad piirangut endal kuskil kolmandiku elanikkonna, valdavalt linnas elava grupi esindajad. Maal on asjad pisut leebemad, samuti osades provintsides kus rahvastikku vähem.
Kui linnas, saades teine laps, on raskusi nii tema registreerimise, koolitamise kui kõige sellest lähtuvaga - ehk sõna otseses mõttes " võtad endale nuhtluse kaela ", siis maapiirkondades on enamjaolt lubatud ka teine laps, kui esimeseks juhtub tüdruk olema.
Poja ja meeste kultus ei ole muidugi võõras sealses kultuuriruumis, sest konfutsianistlik põhimõte dikteerib et täisväärtuslik ühiskonnaliiga saab olla vaid ja ainult mees. Selline tõekspidamine on viinud eelkõige selleni et lapse soo teadasaades on tüdrukud üldjuhul need, kes " ära kaotatakse ". See on sundinud valitsust astuma rida meetmeid, eelkõige keelustama ultraheli kaudu lapse soo kindlaks määramist.
Eva-Liisa, kellega Pekingis kokku sain, kirjutas ühes oma selle maa esimestest sissekannetest enam-vähem järgmist et lapsega jalutades sai ta kohalike äärmiselt suure tähelepanu osaliseks ning kuna lapse nooruse ja riietuse tõttu polnud alati aru saada, millise soo esindajaga tegu on, küsiti asi üle. Saanud vastuseks et poiss, noogutati heakskiitvalt andes miimikaga mõista et " loomulikult poiss - kuidas siis muidu ".
Poisslaste ihalus on viinud selleni mida kuskilt lugesin et osades provintsides sünnib praegusel ajal 160 poissi 100 tüdruku kohta. Igaüks võib ise teemat edasi arendada ja mõelda mis paarikümne aasta pärast toimuma hakkab kui nüüdsed vastsündinud pereloomisikka jõuavad.
Puhtalt isiklikest selle reisi kogemustest lähtudes oli mul Pekingisse jõudmine ja sealses linnas veedetud aeg väikeseks shokiks. Olles tulnud Eestist kui minu lähim sõprade tutvusringkond muud ei teegi kui paaritub ja ka tänava peal jalutades tundus iga teine vastutulija rase olevat - oli siinne tänavapilt hoopis midagi muud. Pekingis veedetud päevade jooksul nägin kahte rasedat ning kogu maal veedetud aja jooksul oli selliseid naisi alla kümne. Loomulikult ma ei tea, kui paljud varajases staadiumis võisid olla või siis peast rasedad ent fikseeritavaid, lapseootel kõhtusid nägi aruharva.
Võib-olla oli tegu taaskord reality-show ühe osaga milles viibisin, võib-olla ei ent ilmselgelt oli tunda kellegi " karvast kätt " kes kõik rasedad mu liikumistrajektoorilt kõrvaldas.
Samamoodi oli üleüldisemaski plaanis beebistaadiumis ja pisut vanemaid lapsi vähe näha ning kui nägi - olid neist tõesti, liialdamata, protsenti 90 poisid.

large_linda.jpg

Minule isiklikult meeldib eelkõige väikeseid printsesse pildistada ent see ülesanne polnudki nii kerge

Kirjutas Lon Rider 15:31 Sildid China Tagged tsaina

Saada sissekanne e-postigaFacebookStumbleUpon

Sisukord

Ole esimene, kes kommenteerib seda sissekannet.

Comments on this blog entry are now closed to non-Travellerspoint members. You can still leave a comment if you are a member of Travellerspoint.

Login