Bussiga Da Lat´i ja ... koheselt rannikule tagasi

Nha Trang´ist sai suund võetud siis linna nimega Da Lat. Tagantjärele vaadates oleks võinud ehk Nha Trang´´ is pikemaltki aega veeta, sest linn mulle meeldis ent ... läks nagu läks.
Nagu mainitud, asus linn nimega Da Lat suurusjärgus 1500 m kõrgusel merepinnast mis siis garanteeris selle et mäkkeronimisega seoses polnud sõidukiirus peadpööritalt suur + tegime korralise söögipeatuse + paar ebakorrapärast suitsupausi. Eesti keelde ümberpanduna võttis 150 km läbimine pea viis tundi.
Üllatava repliigina tuleb mainida et bussis ei näidatudki siinsetel laiuskraadidel ääretut populaarsust nautivate Van Damme ja Seagal´i suurepäraseid ja mis seal salata, ka ääretult raskekujuliste stsenaariumitega kassahitte vaid reisisaatja oli otsustanud peale panna hoopis eelmise aasta kohaliku Tantsud Tähtedega saate kokkuvõtva DVD-plaadi.

Arvestades et tegu oli jaanuari esimese päevaga, poldud jõutud aastat veel korralikult käima tõmmata ning seetõttu alustati kaunite kunstidega, selle asemel et Van Damme´le sõna anda.
Kuna tegu oli aasta esimese päevaga, polnudki hotellatoa leidmine maailma kergeim ülesanne ning kuulnud järjest sõnapaari Kohti Pole, läks päris pikalt enne kui toa endale leidsin.
Da Lat on tuntud eelkõige siseturistide puhkusepaigana ning kahvanägusid kohtab linnas suhteliselt harva. Jättes välja mõned linnast väljas olevad, kohaliku tähtsusega kosed - siis ega palju muud seal teha polegi, välja arvatud üks ehitis.
1990. aastal avas uksed nimelt Hang Nga Guesthouse mida eelkõieg tuntakse Crazy House nime all. Moskva Riikliku Ülikooli lõpetanud arhidekt Dang Viet Nga on hoonet kavandades selgesti ja ühesuunaliselt mõjutusi hankinud Gaudi ekspressionismist ning tulemus on selle vääriline.
10 numbritoaga võõrastemajas, mille iga tuba on kujutatud mõne looma järgi, saavad turistid mõistagi ka ööbide ning kohalikele on hind poole soodsam ehk 290 000 - 630 000 dongi ( $ 14,5 - 31,5 ) kohalik ja 29 - 63 USD kahvanägu.

Saanud pildid purki, otsustas päike loojuda ning sellega kaasnevalt langes mägedele kohaselt temperatuur kuskil +10 kraadini. Kui kohalikud oma sulejoped selga ajasid ning mu shortsides jalgade karvad jäätuma hakkasid - mõtlesin et kas me sellist Vietnamis siis tahtsimegi ? Pidanud endaga paar sekundit aru, astusin lähima reisibüroo uksest sisse ning kiire kahekõne nägi välja umbes selline:

- Bussipilet Mui Ne´sse ?
- Millal vaja on ?
- Esimesel võimalusel.
- Homme hommikuks kella seitsmeks sobib ?
- Ideaalne.
- Lukustan vastuse ära ?
- Loomulikult lukusta.

Polnudki midagi teha ning veetnud ühe kiire pärastlõuna ja rahutu öö linnas, panin saba jalgevahel tagasi rannikule. Sooja.
Ütleme nii et eksreemsuste vastu pole mul üldjuhul midagi ent jahedaid temperatuure saan ka mujal nautida. Selleks ei pea Vietnami sõitma.