Reisiblogid Travellerspoint-is

Vietnami sõda 1964 - 1973

large_2muuseum.jpg

Ronald Reagan ütles Vietnami sõjale tagasivaadates et selle traagika ei seisnud mitte niivõrd USA osalemises kui faktis vaid selles et lasti kommunistidel võita. Samas, mida muud sa kuulda soovid riigilt kes kunagi vigu ei tee.
Küsimus polegi niivõrd selles et 1960ndate alguses riigi põhja- ja lõunaosa omavahel taaskord kokku poleks läinud. Ei. Seda olid nad juba erinevate keisririikidena ennegi läbi ajaloo teinud ning mitmeid kordi. Küsimus on taaskord selles nagu mitmeid kordi varemgi et USA provotseeris ennast sõtta fabritseeritud Tonkingi lahe intsidendi kaudu. Ja nagu ajaloohuvilised teavad, on samasugune taktika ka edaspidi jätkunud. Lähiminevikust võib tuua näiteid kuidas ähmane satelliidipilt oli piisavaks tõendiks keemiarelva olemasolule Iraagis ning väidetav bin Ladeni tagaajamine nüüd juba üheksa aastat väldanud Afganistani sõjategevuse alustamiseks. Viimases teadaolevalt osaleb ka suur osa sinimustvalgeid lippe oma käisel kandvaid okupante kes kohalikke " kaltsupäid " taga ajavad olles end demokraatia maaleviijateks maskeerinud.
Tublid poisid, pole midagi öelda - riik on uhke teie panuse üle.
Täna hommikul külastatud War Remnants Museum ( väga vaba tõlge: Sõjakoleduste Muuseum ) avati külastajatele 1975. aastal ent siis kandis ta ametlikku nime " Ameerika Imperialismi ja ( Lõuna - Vietnami ) marionettvalitsuse sõjakuridegude maja " ning peale seda " Ameerika Sõjakuridegude muuseum " ent kuna hiljem sooviti USAga suhteid soojendada oldi sunnitud lipitsedes nime diplomaatilisemaks muutma et muuseumiseinte vahel visiitidel käivad ameerikamaalastest vietnami sõja veteranid end viletsalt ei tunneks. Tegelikkuses on selline pugemine muidugi vale.
Ma ei oska öelda, kui palju ameerikamaalasi tänasel ennelõunal seal oli sest valgeid oli palju ent tavapäraseid, igal pool kuuldavaid paduvõltslikuse etalone: Ou, its sats ämeising, vonderful ning äpsolutli pjudihvul, millegipärast ei kuulnud. Kole vaiksed olid muuseumi seinad, ei tea küll miks.
Mul ei ole eriti tihti kombeks pisarat silmasilmanurka poetada, sest nutmine siin elus edasi aita ning Moskva teadupärast pisaraid ei usu, ent ...

7 miljonit tonni ameeriklaste poolt allaheidetud pomme ning kolm miljonit hukkunud oli üheksa aastat väldanud sõja saldoks.
Oleks minu teha, oleks Kanada ja Mehhiko vaheline maakitsus hiljemalt homme hommikuks kadunud.

Keskmine vietnami mees on veelgi suurusjägus 165 cm pikk ning kaalub 55 kilo ent ta on sitke kui kurat. Olen sunnitud tõdema et iga päevaga mu austus üha kasvab selle rahva vastu. Vähemalt ei ole nad ise oma riigipiiri poome üles tõstnud ning maad vabatahtlikult agressorile loovutanud seletades pärast et " meil polnud muud valikut - olime sunnitud seda tegema ".

Homme järjekordseid tunneleid üle vaatama.

Kirjutas Lon Rider 22:33 Sildid Vietnam Tagged saigon

Saada sissekanne e-postigaFacebookStumbleUpon

Sisukord

Ole esimene, kes kommenteerib seda sissekannet.

Comments on this blog entry are now closed to non-Travellerspoint members. You can still leave a comment if you are a member of Travellerspoint.

Login