Reisiblogid Travellerspoint-is

Vanaema juures

29 °C

large_7pilet11.jpg

Krooniaja viimase päeva hommikul leidis üks vähestest allesolevatest 5-kroonistest oma koha City Star hotelli vastuvõtulaua klaasi all, tehes tutvust rootsi, vietnami ning mõne teisegi riigi rahatähtedega.
Buss oli hea ning löödi rahvast täis, mõned reisijad traditsiooniliselt taburettide peale vahekäiku.
Ühes asulas kust ilma peatuseta läbi sõitsime, nägin selle reisi esimest " Helmuth´it " ehk hilises keskeas lääne päritolu pedofiili. Ma loodan sügavalt et nägin asju valesti ent pole selles nii kindel. Igal juhul seal ta jalutas, käe otsas ca. 12-aastane kohalik poisike. Kes tausta teab, on kursis sellega et Kambodza ja pedofiilia on mingil hetkel sünonüümidena esinenud ent nüüdsel ajal on hakatud asjale karmimalt lähenema. Seega näiteks pealinnas ei kohanud ma ühtegi juhtumit ent nagu eelmises kirjutises mainisin - ei jõudnud ma ka igasse urkasse.
Selliste Helmutitega peaks jutt olema muidugi suhteliselt lühike - kuklalask ja guudbai.
Kampot´i kohale jõudnud, piirasid tuk-tuk´i mehed allesjäänud ( sest osad läksid varem maha ) kahvanäod ümber ning lasid oma müügioskustel särada. Pildid mis majutusasutustest näidati, olid mõistagi kaunid ent nagu alati - ei osutunud eriti paikapidavaiks. Läksin nimelt ühe müügimehe mahitusel tema poolt presenteeritud asutust vaatama ent see polnud just kõige kaunim roosinupp. Tõsi, ka hind oli vaid 5 USD ning jõevaade suht ok ent ikkagi.
Kõndisin siis ise paar kohta läbi ning leidsin ühe vägagi hea külalistemaja toa 6 USD eest.
Ma ei tea kas olen maininud ent Kambodzas on lisaks kohalikult rahale ka dollar mõistagi kasutuses. Maksta võib mõlemas sest kurss on fikseeritud 1 USD = 4000 kohalikku ehk riel´i. Ja kuna kurss on nii suur siis vist münte üldse polegi ehk makstes dollaritega väikese summa, saad kohalikke lehti tagasi.
Linn ise on omamoodi armas tõesti ent samuti vajaks peremehekätt. Koloniaalstiilis arhidektuur on ääretult kaunis kordatehtuna, väsinuna mitte just väga. Samas, kui kogu linn üles vuntsitud oleks - saaks sellest järjekordne turismipõrgu koos kõige sinna juurde kuuluva palaganiga.
Nüüd aga saad rahulikult ringi vantsida ilma et keegi sulle suuremat tähelepanu pööraks. Isegi tuk-tuk´i mehed ei tüüta vs. pealinna omadele kes iga 5 m tagant tundsid huvi kas sõiduteenust vaja pole ning kui seda pole, siis järsku meelemürke ja kui neidki pole, siis järsku kuluks mõni vahendatav (nais)inimkeha ära.
Siin saab kõndida rahulikult ning nautida väikelinna uimast ent mingil määral siiski vilgast argirutiini.
Eile õhtul käisin kohalikul keskväljakul avalikust kontserdist osa saamas ning rahvast oli palju. Esinejate ampluaa suht kattev alates kohalikust Inesest Meie Meheni välja.
Mõlemal õhtul olen kossu käinud mängimas kohaliku kooli betoonist platsi peal ning päris hea on vahelduseks mõni muuv teha. Mäng ise käib mõistagi paljajalu ent vähemalt üle platsi, seega joosta saab.
Kalendrisse vaadates on täna laupäev ning arvatavasti esmaspäeva hommikul siirdun järgmisesse peatuskohta.
Pikemal reisil olles kaotavad nädalapäevad suhteliselt kiiresti oma tähenduse, sest bussid ja muud transpordivahendid liiguvad iga päev. Sama asi on ka mõne huvipakkuvama ekskursiooniga - neidki viiakse läbi seitsmel päeval nädalas. Tegelikkuses lisaks nädalapäevadele ei oma ka kuupäevad tähendust välja arvatud üks - pead mäletama, millal sihtkohariigi viisa läbi saab.
Muidu võid rivitult lasta.

large_loojang1.jpg

Väikelinn mattub pimedusse

Kirjutas Lon Rider 18:20 Sildid Cambodia Tagged kampot

Saada sissekanne e-postigaFacebookStumbleUpon

Sisukord

Ole esimene, kes kommenteerib seda sissekannet.

Comments on this blog entry are now closed to non-Travellerspoint members. You can still leave a comment if you are a member of Travellerspoint.

Login