Sihanoukville

Kampot´ist Sihanoukville otsustasin liikuda mikrobussiga ehkki ka suure bussiga oleks saanud ja kaks korda odavamalt: 4 USD vs 2 USD.
Kiirus ning rohkem hingamisruumi olid piisavad argumendid mille enda jaoks välja mõtlesin ning neist juhindudes otsus langeski. Ok.
Mikrobuss mis ette vuras küll päris niimoodi täis tubitud polnud kui järgneval pildil näha ent kuna ma olin viimane pealemineja ehk viieteistkümnes, siis ruumi ülearu polnud ja tagaluuk oli irvakil ning nööridega fikseeritud et turistide tsumadanid kõik ära mahuksid. Mu kott paigutati kuidagi reisijate jalge alla ning sõit võis alata.

Bussi tagavedrudelt oleks huvitav paar sõna Eesti Raadiosse saada - et mis nad sellise koorma kandmisest õige arvavad

Distantsi pikkuseks oli ca. 100 km ning see möödus kiiresti. Paaris kohas läks osa rahvast maha ning sellevõrra lahedamaks olukord muutus.
Sihanoukville sisse sõites vaatasin et mida kuradit ? Kus kohas me oleme ? Kas see ongi siis see eesti meediaski palju äramärkimist leidnud kõva kuurortlinn ? Ümbrus nimelt ei viidanud millegile väga säravale ning kaunist kuurortlinnast olime ikka väga kaugel. Ja olgem ausad, nüüdseks kaks päeva siin elanuna ja mopoga ringisõitnuna pole arvamus olulisel määral muutunud.
Usun et kuskil 95% eestlastest seostub Sihanoukville mäletamist mööda 2007 a. alguse saanud Beach Road Hotel´i edulooga. Ehk paberkritseldustest alguse saanud ideest on välja kasvanud kolmetärni resort otse ühe populaarseima piitsi vahetus läheduses ehkki suhteliselt kaugel rannajoonest. 80 numbrituba, suur bassein, kino jne.
Arusaamist mööda on siin viimaste aastate jooksul ööbinud üle 1000 eestlase mis on kahtlemata äärmiselt aukartust vääriv number. Poleks iial arvanud et siinne riik maarjamaalaste seas niivõrd populaarne sihtkoht on ent eks omajagu ole tegu ka poosetamisega: tulin just Indiast - te pole Indias käinud ?
Ma lähtusin taaskord vanast heast põhimõttest et asi mis kõigile meeldib ei saa lihtsalt hea olla. Seda enam et enne reisi alustamist, jättes oma hea sõbra Meelisega hüvasti tuli jutuks et üks ta vana töökaaslane kolis eelmise aasta mais samuti siia linna, on nüüd baariomanik ning opereerib sellega. Sain siis Rolandi koordinaadid ning võtsin Kampot´is olles ühendust.
Linna saabudes leidsin endale 6 USD eest elamise ning rentisin mopo. Edasi läksin otsisin siis Tunnel Bar´i üles kus peremees võttis just esimesi hommikukohvisõõme. Ajasime paar tundi juttu ning rääkisime maast ja ilmast, rohkem siiski maast. Kuidas ta siia sattus, kuidas siin kõik alguse sai, mida ta siinsest elust arvab jne.
Edasi siis läksin linna uudistama ning polnud vaja palju sõita kui sauaga polismännid turisti rajalt maha võtsid. Ütleme nii et olin eelnevalt lugenud siinse linna politseinikest, nende pistisemeelsusest ning sellest et dollar per nägu lahendab kõik mured.
Jutt siis läkski enam-vähen nii:

" Tervist, tahaksin teie (mopo)lubasi näha "
" Pole kaasas " ( oli näha kuidas ametniku silmis tuluke süttis )
" Hmm, kaua oled linnas olnud "
" Mõne päeva "
" Kui oled olla kuu aja riigis, võid rahvusvaheliste lubadega sõita, muidu pead kohalike vastu vahetama "
" Ok, ent mul pole sellegipoolest kaasas "
" Kus need siis on ? "
" Hotellis. Võin jala järgi käia ning ära tuua " ( tegelikult pole muidugi kogu reisil neid kaasas ja hotellini oli u. paar km )
" Noh, kas on mõtet neile järgi minna - võime probleemi ka kohapeal ära lahendada "
" Hmhm ... ja kuidas ? ( otsustasin lolli mängida )
" Pista siia midagi " ( ütles ametnik ning kergitas mopo istmel lebava kausta serva pisut ülespoole )
" Dollar per mees ? " ( neid oli nimelt kaks. Nüüd tagantjärele olen tead saanud et ka dollar kahepeale on õige pistisehulk ent läks nagu läks )
" Eks ise otsusta " ( ning sellega vahetas kaks Washington´i omanikku )
" No aga kui teid patrulle on siin rohkem ning 100 m pärast mind taaskord kinni peetakse, mis ma jäängi siis nonstop maksva või ? Et nagu Jõulud on linnas ja Jõulumees laotab raha laiali ? "
" Ei, rohkem sul täna maksta vaja pole. Kui keegi kinni peatab, ütle et Beeline ( mobiilioperaator ) suure reklaamtahvli juures juba maksid "
" Aga homme ? "
" Noh, homme on kalendris uus kuupäev " ( ütles ametnik muheledes )

Ja kütsin siis minema et tõepoolest ca. 500 m pärast uuele patrullile vahele jääda. Teatasin siis neile et Beeline juures sai makstud, mehi oli seal kolm ning igaüks sai dollari. Võisin edasi sõita. Kolmas kohatud patrull lasi samuti minema.
Täna olin juba kavalam ning kuna neil on siin omad kindlad seismiskohad - on neist haakidega võimalik mööda sõita mida ka tegin. Ehk kui eilne moporent maksis kokku 5 +2 USD koos pistisega, sain täna pelgalt viiega hakkama.
Õhtu möödus Tunneli baaris tiksudes ning sealse ja kogu baaride tänava suhteliselt lõbujanulist ööelu nautides. Miski inimlik pole võõras.

Sodom ja Gomorra hommikul kell seitse

Üks raske öö on jälle seljataga