Reisiblogid Travellerspoint-is

november 2010

Hommikusöök Wuhan´is. Ilma Tiffany´ta.

14 °C

large_4xian.jpg

Jõulud on saabunud linna, vähemalt Zhongda ostukeskuse ette

Ma olin juba peaaegu Shanghai`sse piletit ostmas kui mõtlesin pisut ning otsustasin enne seda paaripäevase peatuse linnas nimega Wuhan teha. Sinna siis rongiga täna öösel suundungi. Järjekordsed 1100 km ning seekord 12 tundi kuna on aeglasem rong.
Kraade peaks seal paari võrra enam olema ( siinne +14 vs +18 ) ning selle vastu pole mul mitte midagi.
Xian´ist on mälestused positiivsed, kuigi kõike vaatamist väärinud kohti ma läbida ei jõudnud. 8 miljonilises linnas läheks selleks ehk pisut rohkem aegagi kui kolm päeva mis ma siin olin.
Linn tundub suhteliselt rikkana ning ühest põhjust sellele on raske välja tuua. Tõenäoliselt peitub vastus high-tech sektoris milles ollakse juhtivaks regiooniks siinsel maal. Tasemel ülikoolid ning spetsialistide rohkus on soodustanud software sektori edukuse.
Kuskilt on meelde jäänud fakt et Xian´is peaks olema ka maailma suurim internetikohvik üle 3000 arvutiga ent see mulle ette ei jäänud.
Kalleid butiike ning automarke on aga igale maitsele. Rolls-Royce ja Maybach´e ei näinud ent kõiki muid marke peaaegu küll. Q7, R8, DB9, Cayenne, Panamera ja Quattroporte´ga ajad kohaliku tõusiku haigutama.

Öösel niisiis provintsi vahetus.

large_vend.jpg

Selle venna DB9 on veel esinduses. Jalamatid olid valet värvi.

Kirjutas Lon Rider 23:13 Sildid China Tagged xi´an Kommentaarid (0)

8. Maailma ime ?

12 °C

large_s_dalane.jpg

Xian ei ole mingi lihtne linn.
Ajalooliselt, Tangi dünastia valitsemise ajal, on ligi 300 aasta jooksul olnud tegu ka maailma suurima linnaga.
Hiina esimese keisri Shi Huangdi, kes muuhulgas alustas sellise tagasihoidliku projekti nagu Hiina Müüri ehitamist, hauakambri juurde on maetud tuhandete viisi sõdureid, kes pidid toetama tema võtlusi ning vallutusi ka manala poole peal. Neid sõdureid kutsutakse Terrakota sõdalasteks ning nende ülevaatamine kuulus ka Ida-Saksa meesturisti programmi.
Bussiga 603 raudteejaama ja sealt vastavalt 306 edasi kuni lõpp-peatuseni ning ligi tunnise sõidu järel oligi muuseumipark valla. Rahvast õnneks väga palju polnud, kuigi oli pühapäev, päike paistis ning sooja +16. Võib-olla on kõik juba kohapeal ära käinud.
Muuseumiala ise oli vägagi muljetavaldav ning mõne pisut lahjema kohustusliku kava osa ( a la Suveaed ) järel tasus kohale minemist. Kes blogilugejatest sinna kunagi satub, siis tasuks alustada vasakul olevast nännipoest, kus on ka kino milles näidatakse tutvustavat filmi et asjast paremini aru saada ning alles siis suunduda edasi kaetud kaevandushoonetesse mitte vastupidi nagu allakirjutanu tegi.

large_s_dalane1.jpg

Kuna tegu on ühe suurema arheoloogilise avastuse ning väljakaevamisega eelmisel sajandil, siis on ka turismitööstus täiel tuuridel käima pandud. Osta võib muidugi kõike ent eelkõige sõdurite endi koopiaid igas suuruses ja kujus ja värvis ja materjalis ja ... Lisame siia Subway ja KFC kiirtoitlustuse, hundi- ja rebasenahamüüjad, jalgpallur Ronaldinho sombreerod ning saamegi taaskord toreda tsirkus partseloona kokku.
Ära tasub siiski käia.
On ka mõttetumaid turismipõrguid nähtud.

large_Obeneprofiil.jpg

Obesed profiilis ...

large_Obenetagant.jpg

... ja tagantvaates.

Suht huvitava kujuga sabad olid obestel vanasti.

Kirjutas Lon Rider 06:07 Sildid China Tagged xi´an Kommentaarid (0)

Pekingi inimesi

16 °C

large_Printsess.jpg

Väike printsess

large_kingsepp.jpg

" Ma ütlesin, ära kurat topi pöialt mu haamri alla ! "

large_bomz.jpg

" Trallla-la-la-da-ram-pamp-paa "

large_pokerfeiss2.jpg

Pokerfeiss #1

large_eks.jpg

" Mis tähendab Eesti Ekspress on läbi saanud ??? "

large_Pokerfeiss.jpg

Pokerfeiss #2

Kirjutas Lon Rider 03:33 Sildid China Tagged xi´an Kommentaarid (0)

Esimesed 1200 km raudteed

7 °C

large_west.jpg

Kõrvus kumisemas ühed paljudest Õpetaja Mao kustumatutest postulaatidest: kes pole Hiina Müüri näinud, polegi õige inimene ent kes on selle otsas roninud, on tõeline kangelane – oligi aeg pealinnaga hüvasti jätta. Kangelase oreooli ei saa minult enam keegi võtta.
Taksomehi ma natuke kirusin eelmises sissekandes ent viimane kogemus oli meeldiv. Lasin hostellis kohalikus keeles Pekingi Lääne raudteejaama ( pealinnas kokku raudteejaamu 4 ) paberile panna, sõitsin metrooga nii lähedale kui võimalik ning ulatanud taksojuhile paberi viis mind õigesse kohta. Kuratlikult raske oli muidugi ka – sõita 300 m otse, keerata paremale ja siis paar kilti otse ent siiski. Seletas lõpuks ja tegi osalt ka puust selgeks et pean üle jalakäiate silla astuma ning sealt, teiseltpoolt paistvast jaamahoonest, saan sisse.
Kui rääkisin metroo praktiliselt tasuta olemisest, siis ega taksogi ei maksa ulmelisi summasid ent nagu eelnevas loos mainisin – on teatavad barjäärid teinekord. Sisseistumine maksab 10 RMB ehk 17 krooni ent selle eest kuuluvad esimesed 3 km hinda ja edasi on 2 RMB/km. Mul läkski viimane ots see 10 RMB.
Mainisin eelmises loos et riigi raudteevõrk on 52 000 km ent pole mitte. Hoopis 86 000 km peaks praegu olema ning valitsuse pikaajalised investeeringuprogrammid näevad ette selle kasvuks aastaks 2020 kuni 120 000 km. Ei midagi väga lihtsat.
Vaieldamatult on rongiga paigast teise kulgemine kõige populaarsem ( ning mis salata, ka odavaim ) transpordiviis ning kaubavahetusviis nüüd päris kindlalt. Olen kuskilt meelde jätnud fakti et päevas opereeritakse ca. 3000 reisirongi ning 33 000 kaubaveo omaga.
Reisjate arv ületab pikalt miljardi iga aasta ning mõnedel perioodidel, eeskätt muidugi Hiina Uue Aasta puhul, olen lugenud – tehakse 40 päeva jooksul ligi 180 miljonit reisi. Sama palju kui on Lätis elanikke !!!
Aga aitab faktipurust.
Raudteejaama sisenemiseks peab olema pilet, ilma selleta niisama uitama ei lasta kuna piletimüük on väljaspool asuvates kassades. Pilet tuleks varem ära osta, kuna nagu ütlesin – sa pole ainuke soovija kes paigast teise soovib liikuda. Põhimõtteliselt võib kahvanägu ka ise raudteejaamas propuskit hankimas käia ( teoreetiliselt peaks vähemalt üks kassaneiu suutma inglise keeles asjadest aru saada ) ent ma kasutasin hostelli teenust ning nad tõid 15 lisaRMB eest selle mulle kätte.
Pilet näpus, tuleb sisenedes taaskord kotid valgustajast läbi lasta ning siis pääsebki oma ooteruumi otsima. Ma olin muidugi tõenäoliselt kõige õigema aja ka valinud oma reisiks ehk reede õhtu arvestades rahvahulka ent tõenäoliselt ei lõpe reisijad jaamadest kunagi otsa. Vähem kui eile, arvan on neid siiski. Vähemalt teinekord.
Reisiklasse on 4 ehk kõvad istmed ( seljatuge alla lasta ei saa ), pehmed istmed ( pisut saab ), kõva magamisvagun ( aka platskaart – kolm voodit üksteise peal; uksi kupeedel pole ) ja pehmed magamisvagunid ( neli voodit, uks kupeel kinni ja ka muidu kõige nooblimad tingimused ). Hinnavahemik näiteks minu 1200 km reisil oli 150 RMB odavaimas klassis kuni 430 RMB kallimas. Ehk siis 255 – 730 krooni mis ehk ei olegi nii väga odav arvestades kallima kupee maksumust. Kui võtta siis lennupileti samale marsruudile oleks saanud kuskil 1100 krooni eest.
Seega mõtlemisainet on.
Hommikul oli esimene aknast avanev pilt suht tööstuslik ta trööstitu nagu ka allpool olevalt pildilt näha:

large_xian.jpg

Suhteliselt kellapealt olime ka Xian´i raudteejaamas ning vastutulnud hostelli esindaja hoidis mu nimega tahvlit enda käes, peale mida sai majutusasutuses kohapeal positsioonid sisse võetud.
Ei oskagi öelda, kauaks siia jään ent paariks ööks nüüd kindlasti. Mul on vaja nüüd enda plaane ja edaspidist reisimarsruuti pisut paika panna ning selle kõige läbitöötamine pole mitte lihtne hernesuuruse aju jaoks.

Kirjutas Lon Rider 09:27 Sildid China Tagged xi´an Kommentaarid (0)

Pealinn purgis

2 °C

large_Muuseum.jpg

Militaarmehe märg unenägu

Hommikul suundusin Sõjamuuseumi, mis asub linna lääneosas kohe metroopeatuse kõrval.
Muuseum ise oli tasuta ning tundus kohalike, hiina enda turistide seas olevat vägagi populaarne. Kohalikud turistirühmad tunneb üldjuhul ära totakatest nokamütsidest, mis kogu rühmal silmini veetakse. Üldjuhul ( kuna riietuses kasutatakse peamiselt tumedaid toone ) on need erksat värvi, kas oranzid, kollased või neoonrohelised mõnikord. Rühmajuhil hea ülevaade kus krt tema patsiendid taaskord liiguvad.
Militaristil oleks muuseumis vähemalt kogu päev tegemist et mitte öelda rohkem. Neljal korrusel kokku + paar õuetäit, on rauda kümnete tonnide viisi ning esindatud on kõik mis vähegi pähe tuleb. Peamiselt eksponeeritakse kodumaiste inseneeride ajutöö vilju ent on ka vennasriigi NSVL tehnikat + allalastud ameerikamaalaste ning jaapanlaste produktsiooni.
Kel huvi - leiab, mis otsima on läinud.

Pärast jalutasin veel pisut linnas sest täna jääb mu viimaseks päevaks siin ning õhtul kell 21.36 asun testima riigi 52 000 km raudteevõrku. Sihtkoha osas olin alguses teist meelt ehk plaanid olid põrutada pisut põhjapoole ent mul on ausalt öeldes juba Pekingi -6-7 kraadistest öötemperatuuridest kõrini - mis veel põhjaosa -10-12 rääkida.
Suunaks on 1200 km kaugusel olev ning pisut üle 4 miljoni elanikuga Xian. Peale ligi 20 miljonilist Pekingit on tunne nagu maale vanaema juurde sõidaks.
1200 km peaks 11 tunniga läbi saama kuna tegu on ekspress-rongiga. Seega pole tegu maailma kiireima rongiga ent keskmine kiirus on päris hea.
Kaldun arvama et see ei jää mu viimaseks rongisõiduks selle riigi piires ...

Lõpuks viimane pilt õhtusest, kella neljasest liiklusest.

large_Traffik.jpg

Ei saa öelda et taevas oleks täna pilvitu olnud.

Kirjutas Lon Rider 02:13 Sildid China Kommentaarid (0)

Ülivõimsalt parim ringiliikumismoodus

1 °C

large_Metro.jpg

Siililegi selge et järgmine sinu liini metroo tuleb 2 minuti pärast

Olin kohalikest taksojuhtidest, keda mingi hinnangu kohaselt peaks linnas olema ca. 70 000 ehk enim maailmas, enne reisi kuulnud nii mõndagi. Et vähe sellest et nad mõnda vähestki sõna inglise keelt ei oska, puudub ka neil kaardilugemiskunst ning tihtipeale ka suunataju.
Linna saabudes kasutasin kaks korda taksot ning siis loobusin. Sest tõepoolest - kui klient ise peab kaarti lugema ning juhtnööre jagama - võib ta juba ise rooligi keerata. Vähemalt teoorias muidugi sest liikluskultuur, kui selline siin puudub ning kahvanägu saaks esimese ettejuhtuva foori taga higist läbimärga särki vahetada.
Metroovõrk seevastu on kattev ning tõenäoliselt tänu mõni aasta tagasi toimunud olümpiamängudele ka uue kuue saanud.

large_Metro2.jpg

Jätame välja hommikuse ja õhtuse tipp-tunni, mil sa ei liigu mitte sinna kuhu soovid vaid täpselt sinna kuhu üldsus arvab et õige oleks, kuna rahvast lihtsalt on nii palju; jätame need hetked välja - siis ülejäänud ajal saab vabalt liigelda ning maa all jätkub ka õhku mida hingata.
Trügimisest veel niipalju et väiksel hiina naisel on uskumatu jõud kui ta on otsustanud läbi sinu väljapääsu poole liikuma hakata.

large_metro3.jpg

Lisaks puhtusele ning sihtkohtade paindlikusele on vastuvõetav ka hind, milleks on 2 RMB ehk ca. 3.40 EEK sõidu eest, kusjuures eraldi tsoone pole. Võiks öelda et pääseb praktiliselt ilma rahata ühest punktist teise.
Kontroll on karm ka maa alla minnes ehk kõik suuremad kotid tuleb lasta masinal läbi skännida.

large_Metro1.jpg

Kirjutas Lon Rider 19:03 Sildid China Kommentaarid (0)

Äärmusest äärmusesse

0 °C

large_hutong.jpg

Vaade siseõuele

Õhtupoolikul võtsime Anandiga, kes oli viimast õhtut linnas, ette aguli ehk hutong´i-tuuri. Sõitsime metrooga linna põhjaossa ning kõndisime ja pildistasime paari kvartali vältel neid ühekordseid elurajoone.
Fakt on see et sellised algelise ehitusega elamised on juba üle 800 aasta olemas olnud ning tõenäoliselt ei kao niipea. Fakt on ka muidugi see et järjest rohkem peavad nad teed tegema ( kuna paiknevad siiski suhteliselt linna keskel ) modernsele arhidektuurile.

large_hutong3.jpg

Teine siseõu

Selliste elamud paiknevad teineteises kinni ning pereelu toimub siseõuel kust pääseb paari eluruumi.
Ma ei hakka nüüd 100% väitma ent arvestades avalike tualettide rohkust sellises piirkonnas, siis sisseehitatud käimlat enamusel tõenäoliselt pole. Vanasti, tõsi polnud ju vajagi, kuna sai otse tänavale oma asjad aetud. Nüüd on ajad pisut muutunud.

Õhtu lõpuks võtsime suuna linna kõrgeima ehitise, 330 m China World Tower III juurde.

large_China_Tower.jpg

Vaade alt

Tegu on Pekingi kõige kõrgema ehitisega, mille esimesed 60. korrust sisaldavad offiseid ja kaubanduspindu ning alates 61. - 81. korruseni paikneb linna üks esinduslikumaid ( ning vaate poolest ülivõimsaim ), selle aasta augustis avatud China World Summit Wing 5* hotell.
Hoone 80. korrusel paiknevasse Atmosphere Club´i me suundusimegi et heita pilk linnarütmile ka pisut kõrgemalt. Õhtune vaade oli muidugi lummav ning usun et see peaks ka hotellikülastajaid rahuldama.
Vaatasin järgi et numbritoa saaks sellest majutusasutusest ca. 300 USD ehk 2000 RMB eest kätte. Praktiliselt sama, mis ma praegugi maksan - 7.50 USD ehk 50 RMB.

Kirjutas Lon Rider 18:12 Sildid China Kommentaarid (0)

Keelatud linn & Suvepalee

-3 °C

large_Keelatud_linn.jpg

Väidetavalt ligi 10 000 km pikkusest Hiina Müürist toibununa, võtsin täna hommikul sihile Keelatud linna.
Objekt ise muidugi nii turistikas kui üldse olla saab ent mis seal ikka. Taevase Rahu väljaku põhjaossa jääv ligi 9m kõrgete müüridega, 72 ha maa-alal paiknev ja väidetavalt 800 hoonet ning 9999 ruumi sisaldav turistipõrgu kihas hommikul kell 9 nagu mesilastaru. Lisaks arvukatele turistidele muidugi ka giiditeenust pakkuvad üksiküritajad, suveniiri- ja muu värgi müüjad.
Kuna territoorium on suur, siis suundudes linna kaugematesse nurkadesse saab suhteliselt rahulikult seal omaette uidata sest esimesed paar paleed filtreerivad suuremad turistigrupid ära.

large_Keelatud.jpg

Pärastlõunal võtsin suuna põhjaosas asuvasse Suvepaleesse ent kogu selle 290 ha pindala ei hakanud läbi kammima.

large_Suvepalee.jpg

Paar nn. kohustuslikku turistikat sai siis ära tehtud.
Edaspidisel reisil on programm vabam ning lähen edasi päev korraga. Või paar päeva.

Kirjutas Lon Rider 06:41 Sildid China Kommentaarid (0)

Hiina müür - Mutianyu

-1 °C

large_M__r.jpg

Klassika.

Hostelides pakutakse kohustuslikust müürilaksust huvitujale üldjuhul kolme erinevat varianti.
Badaling, mis peaks kõige turistilikum olema ning mida keegi ei soovita ent ometigi on rahvast otsast otsani täis; Simatai, mis asub Pekingist kõige kaugemal ning peaks kõige audentsem olema ( ent mis pidi praegu suurte renoveerimiste tõttu kinni olema - või siis ei ) ning Mutianyu, mis asub 90 km kaugusel ning laiema üldsuse arvates peaks vägagi külastamisväärt paik olema.
Koos samas toas elava, india juurtega Aanan´iga otsustasime hommikul suuna just Mutianya poole võtta ja olgem ausad - ei tulnud pettuda. Hommikul kell 8 astusime tuurikorraldaja mikrobussi ning enne kui linnapiir selja taha jäi, saime osa vägagi mõnusatest hommikuummikutest. Mingi hinnangu kohaselt liikleb Pekingi tänavatel 3 miljonit mootorsõidukit + 10 miljonit jalgratast ning kui pisikegi osa neist samaaegselt samade kavatsustega liikvel on - pole ummikutest pääsu.
Välja saanud oli esimene käik keraamikatehasesse sest nagu ikka selliste tuuride puhul on tuurikorraldajatel tehtud oma diilid teatavate tootmisettevõtete-kaplustega millelt nad saavad oma komisjonitasu kui rikkaid lääne turiste sinna veavad. Eesti keelde ümber panduna käisime lisaks kliimaksit tekitanud müürile 2 ( !!! ) siiditehases, kus giidide ettekanded ning ringkäik kattusid pea 100% ning üritati siidist värki pähe määrida ; teetehases teedegustatsioonil kus oli võimalus hunnikute viisi ülehinnatud teed kaasa osta; jalamassaazi asutuses kus lisaks osaks saanud massaazile oleks pidanud erinevaid õlisid ostma ning eelpool mainitud keraamikatehases, kus kallim eksponaat, mehekõrgune vaas hoidis enda küljes hinnalipikut summas 480 000 RMB ehk circa 820 000 krooni. Viimase hankimise osas pean veel pisut mõtlema, sest vaas polnud päris seda värvi nagu mu elutoa tapeet on.
Müüriosa ise oli aga super.
Ilm oli päikseline, taevas sinine, õhk karge ning rahvast vaid mõned üksikud. Alt lunasatud piletidega tõusime korvtõstukiga kõigepealt üles ning asusime siis müüri vallutama. Üles-alla turnides läks kaks tundi kiirelt ning elamuse kui sellise sai ääretult meeldiva.

large__rikas.jpg

Vasakul paistev, rohelises vormis limpsi-õlle-shokolaadi-meenete ärikas: Mister, mister, kuuma kohvi järsku ?
Ronimisest ähkiv Ida-Saksa meesturist: Krt, isegi palav on !
Ärikas: Oo, külma õlut siis ? ( väljas oli nulli ringis )

Ronisime ka sellises osas mis veel renoveeritud polnud ning kuhu sissekäik keelatud oli ning sealt sai vaata et kõige paremad elamused ja kaadrid purki. Allatulles oli nagu kirss tordile mööda renni kelkudega alla laskmine kus oli võimalik täitsa arvestatav hoog sisse saada ning pidi isegi mõnel puhul piduri järgi haarama et mitte rennist välja lennata.
Alla jõudes olid turistide näod ühedainsad suured päikesed.

Hiina müüri kohta on öeldud et see on üks kahest objektist, lisaks Raplas asuvale Karmani kauplusele, mis Kuule välja paistab. Kahtlen pisut selles väites ent kuni ise pole järgi kontrollinud, ei saa ka vastu vaielda.

large_Palmipilt.jpg

Lõppu kohustuslik pilt sarjast Mina & Palmipuu.

Kirjutas Lon Rider 03:13 Sildid China Kommentaarid (0)

Mao(soleum)

-2 °C

large_Mao.jpg

Pole kindel et tõenäoliselt kohe peale Suure Sõbra surma tehtud pilt. Pole minu tehtud.

Minu arusaamist mööda on maailmas võimalik nelja suurekaliibrilise laibaga tutvust teha ning lisaks Mao´le võib seltsimehi kohata veel Pyongyang´is, Hanoi´s ning loomulikult Moskvas.
Mao võtab külalisi vastu teispäevast pühapäevani hommikul kaheksast keskpäevani. Pärastlõunatel ja esmaspäeval ta puhkab - eks vanust hakkab ka juba olema.
Hommikul seadsin end varakult platsi ning poole kaheksast olin kohal. Vaatasin et mida kuradit ? Meeletud, rõhutan meeletud rahvaliikumised käimas ning saba, kui ükskord turvakontrollist mööda saad ( enne tuleb nii kotid kui kaamerad hoiule anda ) sadu meetreid et mitte öelda rohkem pikk. Õnneks oli tempo siiski kiire ning rahulikult järjekorras kolmekesi kõrvuti seistes jõudsin saba lõpust peaukseni kuskil 45 min. Asutusest välja saades oli ka saba väiksem, seega tasub vist ca. 9-10 ajal kohale minna et vähem seista.
Piletit vastuvõtule pole ent pass tuleb kaasa võtta. Õnne Eva-Liisa mainis mulle sellest, muidu ma ei imestaks üldse kui oleksin tagasi saadetud peale pikka järjekorras seismist sest ID-kontroll on vahetult enne asutusse sisenemist. Bürokraatia ehkki antud juhul pinnapealne nägude tuvastamine teatavasti eriti paindlik pole.
Enne siisminekut sai veel kile sees oleva lilleõie osta ning fuajees oleva suure kuju jalge ette asetada. Lilleõitega käib arvatavasti nonstop äri sest pole võimalik et need kõik sinna nelja tunni jooksul ära mahuksid - arvestades, milline rahvahulk läbi käib. Mingil hetkel pannakse juba asetatud lilled nagunii putkasse uuesti müüki.

large_Mao_kodu.jpg

Mao elab seal

Sissesaades läheb asi kiiresti sest ühtlase tempoga jalutatakse sarkofaagist mööda ning peremehe endaga pikemalt suhelda ei õnnestu.
Peale kaheksat, kui mina sisse sain, ta alles magas ning ma ei hakanud teda ka üles äratama.
Üks asi jälle tehtud.

large_Lotte.jpg

Lõpetuseks täna pärastlõunane avastus. Lotte on edukalt Hiina turule murdnud ning valmistab vägagi maitsvat jooki. 2,5 liitrit maksab ca. 12 krooni.

Kirjutas Lon Rider 06:15 Sildid China Kommentaarid (0)

(Sissekanded 1 - 10. Kokku 13) Lehekülg [1] 2 » Järgmine