Reisiblogid Travellerspoint-is

detsember 2010

Hiina kokkuvõte: Eesti ja Hiina

19 °C

Paar viimast aastat on mu telekavaatamine olnud minimaalne. Kui keskmine eestlane veedab ca. viiendiku oma aastast ehk 73 ööpäeva helendava kasti ees, siis ma arvan et max 10 päeva. Peale AK uudiste ning esmaspäeva hilisõhtuse Välisilma + sellele järgneva dokumendi ju palju rohkem vaadata pole. AK ja Välisilma olen ka nüüdse reisi jooksul tänu internetile pidevalt jälginud.
Hannes Hanso`t, keda korra juba mainisin, pean vähemalt mina pädevaimaks et mitte öelda ainsaks Ida- ja Kagu-Aasia eksperdiks eesti meediaruumis ning paljuski tänu tema esinemistele Välisilm´as ja sõnavõtmistele leheveergudel mul Hiina majandusliku potensiaali vastu suur huvi tekkiski. Tekkis nii suur huvi et tahtsin asjaga vaatlejana kohapeal tutvust teha.
Hanso´t on küll oponentide poolt materdatud tema ambitsioonide pärast Välisministri portfell saada ent vähemalt on tegu laialdast silmaringi ning kindlat visiooni omava persooniga.
Nüüd juba eelmise aasta septembri lõpus - oktoobri alguses ilmus Postimehes artiklisari kus lisaks Hanso´le võtsid sõna Urmas Paet, Marko Mihkelson ja viimasena Kaarel Tarand. Teemaks seesama - Eesti ja Hiina suhted: millided need olema peaksid, millise tulevikuvisiooniga või kas neid üldse olema peaks.
Hanso tõi näiteks välja meie armsa peaministri avalikku jahedat et mitte öelda jääkülma suhtumist Hiina suunal. Selle asemel et peatselt maailma suurimaks majandusjõuks ( ja ühes sellega järjest rohkem ka poliitilist võimu ammutava ) kerkiva riigiga suhteid soojendada - keeratakse talle riiklikul tasandil selg ning suunatakse pilgud järjest rohkem läände. Suunatakse sinna kus on maad võtnud stagnatsioon. Seda nimetatakse vist kurikuulsaks eestlase jonniks.
Hanso kirjutas et praegu esindavad Eestit 1,3 miljardilise majandusjõu juures kaks diplomaati Pekingi ühes hotellitoas ja üks Shanghais. Lisame siia ühe esindaja Jaapanis ning saame lihtsa aritmeetilise tehtega teada et territooriumil kus elab suurusjärgus 4 miljardit inimest, esindab meie kodumaad 4 inimest. Miljard per inimene. Seda kutsutakse taaskord vist eestlaste efektiivsuseks.
Ehk kui muu maailm on ammu aru saanud et majanduslik power tuleb järjest rohkem nn. BRIC ( Brazil, Russia, India, China ) riikidest - ajab eestlane oma rida.
Kuskilt olen lugenud et diplomaatilise töökoha loomine väljaspoole eestit pole odav lõbu ning selle kasutuseshoidmine maksab suurusjärgus miljon krooni aastas ( uues rahas siis 65 000+ öirot ). Samas pole ma nii kindel kas sellisel puhul on mõtet väga säästma hakata, arvestades millist tulevikuperspektiiviga läbikäimine Hiina Rahvavabariigiga on.
Aga ei, ma nõuame aga Tiibetile vabadust, Taiwan´ile iseseisvust ja veel mida kõike. Ma pole kordagi tähendanud et need suured Tiibeti vabaduse nõudlejad näiteks Hispaania suunas nooli pilluks et Vaba Baski Vabariik alguse saaks või et Saami Vabariik Soomes tegutsemist alustaks. Suhteliselt vaikne on olnud.
Viimasena kirjutas Kaarel Tarand ning ma küll ei oska öelda kas tema kirjutist tuleb võtta kui kõrgelennulist satiiri või oli ta oma mõttevälgatuste ajal mõnede ainete mõju all.
Mulle meeldib ajaleht Sirp ning loen seda meelsasti kui aega on ent teinekord tundub justkui oleks Sirp hea leht vaatamata peatoimetajale mitte vastupidi.
Kuivõrd tõsiselt saab võtta Tarandi näiteks sellist mõttevälgatust:

Hiina majanduse vedur on eksport, mille kasvu ja konkurentsivõime tagajaks on alla hinnatud kohalik valuuta ning odava tööjõu piisavus. Sellega kopeerib Hiina sõjajärgse Jaapani majandusmudelit. Selle mudeli nõrkuseks on sisenõudluse ja -tarbimise allasurumine.
Arenenud ühiskondade majandustest moodustab sisetarbimine 65 protsenti, Hiinas on vastav näitaja vaevased 36 protsenti, üks maailma madalamaid näitajaid.

Allahinnatud rahvusvaluuta ning sellega saadav ekspordieelis ? Nõus.
Et selle allahinnatud valuutaga kopeeritakse Jaapani sõjajärgset mudelit ? Nõus.
Et selle mudeliga surutakse sisenõudlust ja tarbimist alla ? WTF ?????

Ma olen siin kirjutanud, kui palju autosid Hiinas ning näiteks konkreetselt Pekingis müüakse. Olen kirjutanud, milliseid pilvelõhkujaid ehitatakse. Louis Vuitton´i poodides on tunglemine ning käekotte müüakse üks per nase et nende väärtust mitte devalveerida. Ekskursioonid turistidele maksid Hiinas 30+ USD kui siin Vietnamis on 5+ USD ning valdavalt on kohalike turistide hordid need kes pilte plõksutavad.
Mis see kõik on mingi kuradi Potjomkini küla või ?
Loomulikult on ka Hiina puhul räägitud nn. kahest hiinast ehk 300 miljonist inimesest kes elavad erimajandustsoonides ja ülejäänud miljardist kes ei ning nende sissetulekute erinevusest. Kui me aga võtame kasvõi selle erimajandustsoonide 300 miljonit, on see sama palju kui Eesti poolt imetletud USAs elanikke.
Rääkida aga sisenõudluse puudumisest või selle allasurumisest on pehmelt öeldes lollus. Sisenõudlust surutakse praegu tõepoolest valitsuse poolt alla ent seda pisut teises kontekstis - nimelt inflatsiooni ohjeldamiseks, mis novembris kasvas juba üle 5%. Inflatsiooni niivõrd suur number ongi paljuski suurest sisenõudlusest tingitud.

Edasi kirjutab Tarand:

Tõsi on, et tööjõu tipp, mille järel selle üldarv kahanema hakkab, saabub Hiinas aastal 2015. Ühe-lapse-poliitika tagajärjed on ennustatavad 30 aasta peale. Tööjõud vananeb ja kahaneb, seega on üks potentsiaalseid kasvu allikaid maha kriipsutatud.

Ok.
Mees vist unustab, kui palju Hiinas inimesi elab. Neid on 1,3 miljardit.
See tähendab seda et kõigile päris kindlasti võimeteväärseid töökohti ei piisa vastupidiselt näiteks Eestile kes oma väikese rahvaarvuga suudab kõigile tema võimetele vastavad töökohad luua.
Ühel viimastest sealviibitud päevadest kohtusin 27-aastase kaugete jaapani juurtega Yuki´ga kes töötas riiklikus statistikaametis. Ütles et enne oli rakendust leidnud erasektoris ent kuna koht eriti ei rahuldanud, otsustas riigileivale kandideerida. Ütles et tema kohale oli 5000 soovijat.
Kuigi ka Hiina puhul on räägitud korruptsioonist, on fakt siiski see et suure tungi tõttu saavad parimad kohad ka parimad kandidaadid ning selle Tarandi helesinise unistuse - hiina tööjõu väljasuremise - ajaks on Õhtumaad ammu kaardilt kadunud.

Võiks veel paljuski Tarandile vastu vaielda ent aega lihtsalt pole, kuna pean bussi peale minema.

Kirjutas Lon Rider 12:12 Sildid China Tagged tsaina Kommentaarid (0)

2011 ! Da-daa !

22 °C

large_New-Year-2..pers-5-.jpg

Öeldakse et nii nagu aasta vastu võtad, selline ta siis tulebki.
Mul suuremaks rokiks seega põhjust pole, sest uue vastuvõtmine saabus suhteliselt vaoshoitult.
Kella üheteist ajal läksin randa, mis oli juba siis rahvast umbes kuna toimus vabaõhukontsert ning kuulasin seda. Kui kell sealmaal oli, loeti sekundeid ning saadi osa traditsioonilisest ilutulestikust. Siis kuulasin veel natuke kohalike taidlejate ettekandeid, jalutasin paari ööklubi eest mööda ent soovimata kõigepealt järjekorras seista ja pärast pungil täis asutuses endas higistada - kõndisin hotellasse magama. Kell oli kaks öösel.
Seega tuleb äärmiselt rahulik aasta.
Tänane ilm on pöördvõrdeline eilsega ehk pilvealune ning ka mõni vihmapiisk sai osaks kui paari maja kaugusele hommikust sööma jalutasin. Peale söömist mõtlesin pisut ning kõndisin siis büroosse kust võtsin kella üheks pärastlõunal bussipileti sihtkohta nimega Da Lat. See on sisemaal ning ehkki siinsest linnast just mitte väga kaugel asetsevana võtab reis sinna aega ca. kolm tundi. Arvestades seda et praegu asetsen merepinnal ning sihtkoht suurusjärgus 1500 m üle, seletab see osaliselt asja. Mägedes paiknemine tähendab mõistagi ka temperatuuris teatavat järeleandmist.
Pole kindel kuidas aasta esimesel päeval kohalike hotellatubadega seisud on ent ei tahaks uskuda et taeva või kuuse alla jään.
Asjad selguvad kohapeal.

Kirjutas Lon Rider 11:40 Sildid Vietnam Tagged nha trang Kommentaarid (0)

Puhka Rahus

23 °C

large_kroon11.jpg

Kahjuks oleme sunnitud 2011 aastat alustama kurva uudisega.
Täna kesköösel, olles täie mõistuse ja tervise juures, lahkus meie seast Eesti Kroon. Lahkumine ei olnud ootamatu ent seda valusam tagantjärele vaadates.
Päev enne reisi algust külastasin, nimesid nimetamata ( SEB ) ühte kahest Rapla City pangast ning vahetasin mõned dollarid kaasa. Üldjuhul võtan reisi käigus kohalikku raha seinast välja ent pisut dollareid on samuti mõtekas siinsel raiuskraadil kaasas kanda.
Dollaritehinguga ühele poole saanud, tuli järsku mõte ning palusin teenindajal mulle 5-kroonistest kõige uuemad kupüürid välja lugeda, nii et neid saaks 20. Iseenesest oli/on ju 500ne kõige kaunim rahatäht ent kahekümne lillakat tooni rahatähe mööda siinseid maid laiali jagamine oleks pisut suurema põntsu eelarvesse löönud kui praegune ohverdus. Ja ilma kahtlusteta maailma koledaima rahatähe, 2-kroonise, elulõnga pikendamisele ei tahtnud isiklikult moraalsetel põhjustel võimalust anda.
Kahekümnest kaasavõetud rahatähest on poolteist kuud hiljem järgi jäänud kuus mis siis tähendab et valdavalt Hiinas elab kroon nii mõneski majutusasutuses ja rahakotis veel pikalt-pikalt. Ülejäänud rahatähed leiavad oma uue omaniku samuti õige pea.

Ärasaatmine toimub kahe nädala jooksul üle maailma.

R.I.P.

Kirjutas Lon Rider 07:14 Sildid Vietnam Tagged nha trang Kommentaarid (0)

Vietnami Sotsialistlik Vabariik soovib: HEAD AASTAVAHETUST !

25 °C

large_flag11.jpg

Kui keegi oleks mulle aasta tagasi öelnud et aastanumber 2011 lööb minu jaoks ette Vietnami kuurortlinnas Nha Trang´is - oleksin öelnud et well, iseenesest võimalik ent äärmiselt ebatõenäoline.
Mitte pelgalt seetõttu et kõnealusest linnast siis veel muffigi ei teadnud. Eelkõige seepärast et aastaga võib paljugi juhtuda ning samamoodi oleksin viimasel detsembrikuu päeval võinud end leida Kemerovo´st. Või Tõrva´st.
Noh, siin ma nüüd siis olen.
Pikema jututa:

HEAD VANA AASTA LÕPPU !!!

Kirjutas Lon Rider 05:10 Sildid Vietnam Tagged nha trang Kommentaarid (3)

Sepapoiste lugu

25 °C

large_giid21.jpg

Möödatuiskav banana-meeskond

Olematu 6 USD eest sai tänaseks päevaks nelja saare vahelise paadireisi ning otsustasin riskida.
Nha Trang tundub olevat eelkõige kohalike suures soosingus ning valget verd liigub siin vähem. Mingil määral meie idanaabreid, mingil määral rändureid üle maailma ent põhilist tooni annavad siiski siseturistod.
Samamoodi oli ka tänasesse paati peale minu sattunud veel üks Moskva paar, üks prantsuse oma ning paar austraallast - ülejäänud ca. 30 huvilist võõrustajamaalt.
Kõige esimeseks võttis meie tänane giid, kes oli minu kogemustele tuginedes üks parimaid läbi aegade, üles Sepapoiste laulu mis tuli ettekandmisele kõigis ametlikes tänastes paadikeeltes ning ei jäänud mulgi muud üle kui sõnad talle paberile panna. Hingelise trauma vältimiseks jätsin osadele tähtedele täpid joonistamata.

large_giid11.jpg

Sepapoisid, sepapoisid,
teevad tood, teevad tood.
Taovad tulist rauda, taovad tulist rauda,
paeval ool, paeval ool.

Esimesel saarel käisime pisut snorgeldamas ent kuna lained oli suurevõitu, siis ei tahtnud sest midagi välja tulla.
Teise juurde jõudes käisime alguses natuke ujumas et siis lõunat laevas süüa:

large_paat21.jpg

Pärast lõunat alles äkseniks läks sest kolm laeva olid külgepidi koos ning meie paadi meeskond tiris trummid, kitarri ning kõristajad välja ning läks pooletunniseks rokiks. See läbi saanud ( repertuaar koosnes arusaamist mööda kohalikest cover´itest + Cranberries " Zombie " ), aeti paadid u-kujulisse asendisse nii et keskele moodustus ujumiseks sobiv ala. Selle keskele ujuv baar ning baarmeniks üks meeskonnaliige kes kõigile veini ja ananassi pakkus. Baari pääsemiseks tuli ainult vette hüpata.

large_veinile11.jpg

Soovijatest puudus polnud ning katuselt vette karates sai vägagi muljetavaldava lennu osaliseks.
Pärast jämmi käisime veel kolmandal saarel pikutamas ja neljandal akvaariumis kalu vaatamas.
Super super super super super.

large_paat41.jpg

Meie paat. Jõulupuu oli ehtes, kuldne kroon ladvas ning riigilipp oli kunagi ka paremaid päevi näinud

Ujumas sai selle reisi jooksul esmakordselt käidud ning koos sellega ka päikese käes oldud. Punetav selg ja nägu ( + osad piirkonnad mis alles homme endast märku annavad ) on päeva saldo.

Nüüd siis ongi loetud tunnid veel jäänud ning puudub veelgi ettekujutus kuhu keskööl suunduda. Näeb.
Samamoodi pole kindel kas lahkun siit linnast homme või olen ühe öö veel.
Sellele annab vastuse hommikune pohmelli-diagnoos.

Kirjutas Lon Rider 04:23 Sildid Vietnam Tagged nha trang Kommentaarid (0)

Hiina kokkuvõte: ühelapse poliitika

20 °C

large_mutter-kind.jpg

Kui mu mälu mind nüüd väga palju alt ei vea, oli Esimees Mao see kes lisaks muudele toredatele ideedele, nagu eelpool kirjeldatud Kultuurirevolutsioon - tuli suurepärasele mõttele, kuidas oleks kõige lihtsam riigi suurimad vaenlased, ameerikamaalased, lämmatada.
Selleks ei olnud midagi lihtsamat kui tema sõnade kohaselt " matta USA inimlaine alla ". Lapsi pidi tehtama ja nii palju kui võimalik.
Olenemata sellistest faktidest et surevus oli puuduliku arstiabi tõttu väga suur, toitu ei jätkunud kõigile - hakkas elanikkond pöörase kiirusega kasvama.
Olid 1960ndad aastad.
Olgugi et teatavaid meetmeid sündivuse piiramiseks hakati juba 1970ndate alguses, neljanda käivitunud viisaastaku puhul rakendama - võib tõelise, läänemaailmas tundud nn. ühelapse poliitika algust seostada Deng Xiaoping´i esilekerkimisega peale Esimees Mao surma 1976. aastal.
Ja vaatamata suurele vastuseisule on riik oma poliitikas õnnestunud, kui nüüd, kolm aastakümmet hiljem tagasi vaadata. Sündivus on märgatavalt vähenenud ning olgugi et rahvaarv riigis kasvab vaikselt veelgi, toimub see elanikkonna keskmise eluea suurenemise arvelt.
On õnnestunud isegi sel moel et praegu ollakse riiklikul tasemel ärevad mõne aastakümne pärast plahvatava viitsütikuga pommi osas, mis tooks samasuguse demograafilise kollapsi, nagu Õhtumaades juba praegu on/koheselt saabumas. Ehk elanikkond vananeb, vähese sündivuse tõttu ei jätku maksumaksjaid jne. Hiina kohta olen lugenud et kui praegusel ajal moodustavad noored, alla 14-aastased elanikkonnast ca. 20% ja üle 65-aastsed suurusjärgus 8%, oleks aastal 2040 pensioniealiste suhtarv elanikkonnast juba 30%.

china-one-..-policy.jpg

Ühelapse poliitika ei ole ülimuslik ning otseselt tunnevad piirangut endal kuskil kolmandiku elanikkonna, valdavalt linnas elava grupi esindajad. Maal on asjad pisut leebemad, samuti osades provintsides kus rahvastikku vähem.
Kui linnas, saades teine laps, on raskusi nii tema registreerimise, koolitamise kui kõige sellest lähtuvaga - ehk sõna otseses mõttes " võtad endale nuhtluse kaela ", siis maapiirkondades on enamjaolt lubatud ka teine laps, kui esimeseks juhtub tüdruk olema.
Poja ja meeste kultus ei ole muidugi võõras sealses kultuuriruumis, sest konfutsianistlik põhimõte dikteerib et täisväärtuslik ühiskonnaliiga saab olla vaid ja ainult mees. Selline tõekspidamine on viinud eelkõige selleni et lapse soo teadasaades on tüdrukud üldjuhul need, kes " ära kaotatakse ". See on sundinud valitsust astuma rida meetmeid, eelkõige keelustama ultraheli kaudu lapse soo kindlaks määramist.
Eva-Liisa, kellega Pekingis kokku sain, kirjutas ühes oma selle maa esimestest sissekannetest enam-vähem järgmist et lapsega jalutades sai ta kohalike äärmiselt suure tähelepanu osaliseks ning kuna lapse nooruse ja riietuse tõttu polnud alati aru saada, millise soo esindajaga tegu on, küsiti asi üle. Saanud vastuseks et poiss, noogutati heakskiitvalt andes miimikaga mõista et " loomulikult poiss - kuidas siis muidu ".
Poisslaste ihalus on viinud selleni mida kuskilt lugesin et osades provintsides sünnib praegusel ajal 160 poissi 100 tüdruku kohta. Igaüks võib ise teemat edasi arendada ja mõelda mis paarikümne aasta pärast toimuma hakkab kui nüüdsed vastsündinud pereloomisikka jõuavad.
Puhtalt isiklikest selle reisi kogemustest lähtudes oli mul Pekingisse jõudmine ja sealses linnas veedetud aeg väikeseks shokiks. Olles tulnud Eestist kui minu lähim sõprade tutvusringkond muud ei teegi kui paaritub ja ka tänava peal jalutades tundus iga teine vastutulija rase olevat - oli siinne tänavapilt hoopis midagi muud. Pekingis veedetud päevade jooksul nägin kahte rasedat ning kogu maal veedetud aja jooksul oli selliseid naisi alla kümne. Loomulikult ma ei tea, kui paljud varajases staadiumis võisid olla või siis peast rasedad ent fikseeritavaid, lapseootel kõhtusid nägi aruharva.
Võib-olla oli tegu taaskord reality-show ühe osaga milles viibisin, võib-olla ei ent ilmselgelt oli tunda kellegi " karvast kätt " kes kõik rasedad mu liikumistrajektoorilt kõrvaldas.
Samamoodi oli üleüldisemaski plaanis beebistaadiumis ja pisut vanemaid lapsi vähe näha ning kui nägi - olid neist tõesti, liialdamata, protsenti 90 poisid.

large_linda.jpg

Minule isiklikult meeldib eelkõige väikeseid printsesse pildistada ent see ülesanne polnudki nii kerge

Kirjutas Lon Rider 15:31 Sildid China Tagged tsaina Kommentaarid (0)

Järjekordsed 600 km

25 °C

buss12.jpg

Tänaöise bussisõidu toob teieni Samoa Iseseisvusriik

Õhtul kell seitse väljunud bussi kell oli seatud Samoa ajavööndisse näidates kell kaks öösel. Midagi muud kuulsale saareriigile viitavat ei tähendanud - bussijuhid olid kohalikud või siis äärmiselt professionaalselt maskeeritud.
Kuna piletit ostes istekohta valida ei õnnestu on koha saamine paras loterii. Eelkõige oleneb see bussi marsruudist, millises järjekorras mingi hotelli ette jõuab et reisijad peale korjata. Mul suhteliselt joppas sest olin teekonna keskel ning sain endale hea koha bussi keskel ning teisel korrusel.
Ega suuremat vahet pole kus istuda välja arvatud tagumine viiene kõrvuti pink, kus naabriks võib ju ükskõik kes ning ükskõik milliste hügieeniliste tõekspidamistega rännumees sattuda. Loomulikult, 12 tundi mis nüüdki reisile läks, pole pikk aeg ent ikkagi.

large_buss11.jpg

Tagumine pink öösel kell neli

Hanoi´s olles ( ja usutavasti Saigon´is on sama altpoolt üles tulijatele ) üritati müüa nn. open-ticket´it ehk marsruudile Hanoi - Ho Chi Minh City bussipilet ning võid peatusi teha niipalju kui soovid et siis taaskord reisi jätkata, kui soov on - eeldusel et konkreetsele bussile konkreetsel päeval veel kohti on. Ma vaatasin siis seda passi, mille hinnaks oli 40 USD, uurisin üksikute marsruutide hindasid, nende kokkulöömisel väga suurt säästu ei saanud ning loobusin ära. Ei tahtnud end mingi kindla kompaniiga siduda ning usun et tegin õieti. Nüüd olen kolm reisi kahe erineva kompaniiga teinud ning Camel Travel, millega Hanoi´st Hue´sse sõitsin - ei olnud parim võimalik.
Hommikul kell seitse saabusime siis nüüdsesse peatuspaika Nha Trang´i linna ning peatusime taaskord keset linna ühe hotella ees. Hotelli personal oli varmas endale kliente tõmbama ning peale seda kui olin toa üle vaadanud, veendunud püha kolmainsuse - A/C, soe vesi & wi-fi - olemasolus, võtsin 10 USDlise toa esialgu kaheks ööks ära.
Mul oli kavas juba Hoi An´is selle reisi esimene mopo rentida ent kuna jalutasin seal alguses pisut ringi, veendusin et kaugeim huvipakkuvaim punkt on 10 min jalutuskäigu kaugusel - polnud asjal suuremat mõtet. Nüüd siis asusin variante uurima ning peale pisikest kaalumist võtsin parima mopo mis neil pakkuda oli ehk automaatkastiga Yamaha ööpäevaks enda käsutusse. Maksis 100 000 dongi ehk 5 USD ning 4 l bensu sinna sisse liitrihinnaga 20 000 dongi ehk 1 USD. Manuaalkastiga relva oleks suurusjärgus 70 000 ühikuga saanud ent pidasin targemaks mugavuse eest pisut juurde maksta.
Täna kärutasingi õige mitu tundi mööda linna ning rannaäärseid teid pidi ja mõnus oli. Liiklus polnud liiga tihe ning sai sõidetud küll ehkki viimasest vastavast kogemusest on juba mitmeid aastaid.

large_lilled11.jpg

Haakristi tähendust kauni lillekompositsiooni keskel ei oska lahti seletada

Homseks, aasta viimaseks päevaks broneerisin ühe paadimatka ( ! ). Olgugi et viimane vastav just parimal võimalikul moel ei lõppenud, pole paremat võimalust omi hirme võita kui neile taaskord, rind ees vastu minna. Pidades oma nüüdsetest põhimõtetest " Ei kahepäevastele paadireisidele " ja " Ei kahepäevastele paadireisidele mis võivad sisaldada saareööbimisi " kinni, on reisi algus määratud kella poole üheksale hommikul et siis kuskil viiest tagasi olla.
Peale tagasijõudmist jääb veel piisavalt aega et end täis juua, pea supikausis magama jääda ja kesköised aastavahetuse kellalöögid maha magada.

large_lapsed11.jpg

Lapsed on lapsed

Kirjutas Lon Rider 03:27 Sildid Vietnam Tagged nha trang Kommentaarid (0)

Hiina kokkuvõte: autud

18 °C

large_autu.jpg

Nagu eelnevalt kord juba kirjutasin, läks Hiina eelmisel aastal automüügi koguarvu poolest USAst mööda ning ma ei näe küll mingit varianti, miks lähiajal jõusuhted samaks ei võiks jääda.
Hiinas reisides olin sagedane sellise lehe kui Tsaina Teili ostja mille netilehekülg on siin . Maksis olematud 1,5 RMB ehk 2.50 EEK ent lugeda oli palju ning tundus et kirjutati suhteliselt adekvaatselt. Palju oli juttu majandusest ning päris palju ka autondusega seonduvast. Metroos oli hea lugeda.
Autondusest kirjutati peamiselt kahe vaatenurga alt ehk suurtest läbimüüginumbritest ning eelmise otsesest tagajärjest ehk suurlinnade ülemõistuse suurtest ummikutest. Pole saladus et seal kus (autu)äri õitseb - leidub palju neid kes soovivad pirukast osa saada. Ka Hiina pole erand ning seetõttu võis järjest lugeda uudiseid kuidas suurkorporatsioonid panustavad oma tootmise alustamiseks või laiendamiseks suuri summasid ( VW näiteks järgmise viie aasta jooksul üle 10 miljardi EUR ).
Seda et läbimüük tõesti suur on, räägivad enda eest numbrid. Kogu maa läbimüük oli eelmisel aastal üle 13 miljoni ühiku ( vs. USA pisut üle 10 ) ning tempo pole ka sel aastal laugenud. Ainuüksi Pekingis endas lisandub iga päev liiklusesse üle 3000 autu ning detsembrikuu läbimüügiks ennustatakse üle 100 000 . Kõrvutades elanikearve Pekingi ja Tallinna vahel, peaks eestimaa pealinnas igakuine läbimüük olema suurusjärgus 1800 masinat ehk 60 päevas. Ei oska öelda, kas see ka nii on.
Tõsi, tuleb muidugi vaadata milliselt positsioonilt Hiina praegu tulistab ehk autosid per capita on tunduvalt vähem kui seda Eestis ning sellestki kirjutasin ma mõni aeg tagasi.
Aasta viimaste kuude hullude läbimüügi numbrite taga on mõistagi ka see, eile eesti meediaruumi jõudnud uudis ent peab sügavalt naiivne olema arvamaks et ka sellest piirangust mööda minna ei saa. Seoses aasta viimaste päevadega on kohalikud ARKd ummistunud sest kõik soovivad veel selle aasta numbri sees auto ära registreerida. Paar nädalat tagasi lugesin artiklit kus üks beibeinimene ütles umbes nii et ää,ää, põhimõtteliselt tahaksin endale punast värvi VW Polot ent nüüd olen nõus teised üle maksma et ükskõik mis värvi mudeli enne aastavahetust registreeritud saaks.
4,7 miljonit autot öeldakse praegu veerevat pealinna tänavatel ning samasuure müügitempo jätkudes oleks viie aasta pärast autosid juba üle 7 miljoni. Linnatänavate maksimum-maksimum läbilaskevõime on 6,5 miljonit ja siis minnakse juba tõeliselt piiri peal.
3000 lisanduvat autot päevas ( võib julgelt oletada et autumüüjate töös pole nn. müümisel kohta - kirjuta ainult pabereid ) tagavad siis selle et ummikud ei jää mitte väiksemaks ning linn üritab igal võimakul moel seda muidugi lahendada. Kõige levinenum taktika on muidugi numbrimärgi viimase numbri järgi liiklemine nädala sees ehk esmaspäeval ei tohi näiteks sõita viimase numbri 1 ja 6 omanikud jne. Olümpia ajal oli minu mäletamist mööda paaritud-paarilised päevad ning pooled autud seisid et taevas vähegi sinisena tunduks - nüüd nii karm asi pole.
Eks sellestki piirangust, nagu ka paljudest muudest saab mööda hiilida ehk kuna töö tahab tegemist ning sõitmised sõitmist, ostetakse perre teine, kolmas või isegi neljas autu mille registrinumbri lõpp on erinev. Mitu autut peab peres nagunii olema et oma jõukust näidata ent antud juhul on suurustamisel ka oma praktiline külg olemas.
24,2 km/h öeldakse olevat pealinna hommikuste ummikute aegne keskmine kiirus mis ehk polegi nii suur. See on koguni 4 % madalam kui aasta tagasi ning ennustuste kohaselt, sama arengutempo jätkudes ollakse viie aasta pärast situatsioonis mil hommikune kiirus on vaid 15 km/h . Palju õnne, Peking !
Riigi keskmiseks prognoositavaks elueaks on 70 aastat ent pealinnas pidi see olema 50 kuna 20 aastat möödub ummikutes.
Lugesin lugu ühest 28-aastasest raamatupidajast Liu´st kes elas linna põhjaosas paiknevas elurajoonis ning käis number 5 metrooga tööle, sõites Guamao peatuseni. See sai ta hullumise äärele kuna hommikuste metroode peale lihtsalt ei mahtunud ning oli sunnitud neid järjest mööda laskma. Kui lõpuks end peale litsus, oli elamus muidugi garanteeritud. Kaks aastat kannatas, siis saatis kõik pikalt ning ostis endale autu. Nüüd käib autuga iga päev tööle ning 52 km edasi-tagasi töösõidu peale läheb viis tundi. Teisisõnu vahetas metroo kolmetunnise ummiku maapealse viietunnise vastu ent " nüüd mul on vähemalt ruumi enda ümber " nagu ta nentis.

large_byd.jpg

BYD F3

Pildil eelmise aasta müüduim mudel, Shenzhen´is asuva autotootja BYD ( Warren Buffet omab seal päris suurt osalust - tegu pole maailma rumalaima mehega nagu näha ) suurusjärgus 10 000 USD maksva F3 mudeliga. Paljud taksod on justnimelt seda marki.

Kirjutas Lon Rider 23:04 Sildid China Tagged tsaina Kommentaarid (0)

On aeg taaskord purjed heisata

21 °C

Neli päeva vaikses ning äärmiselt sümpaatses väikelinnas ( olen veelgi seda meelt et siin pole eluilmas 120 000 elanikku ) on möödunud hetkega.
Nagu ütlesin, oli mul vaja pisut tempot alla tõmmata et mitte ennast esimese paari kuuga läbi põletada ning ka osad muud toimetused vajasid tegemist - sain mida soovisin.
Ilmad olid täpselt sellised nagu ütlesin. Saabumispäeval paistis päike ning oli üle +25, kõik ülejäänud päevad olid pilvealused ning ka vihma tibutas. Seega, palju õnne neile turistidele kes aastavahetuse reisi ( mis teadupärast on päris palju tavalisest puhkusereisist kallim, kuna on " tipp-hooaeg " ) siia broneerisid ning puhkust veedavad.
Minule isiklikult istub sombune ilm rohkem kuna sellisega on linnas parem jalutada. Sooja peab mõistagi olema ent sombune ning +23+25 on ideaalne ringitrampimiseks.

large_maal11.jpg

Veelkord - linn ise jättis ääretult sümpaatse mulje olgugi et alguses olin pisut äraootaval seisukohal a la " see asi mis kõigile meeldib ei saa ju hea olla ".
Palju armsaid kohvikuid-restorane, jõe-äärsed promenaadid, loomulikult ka suveniiri-meenete tööstus ent mis peamine - puudusid suured hotellid oma 150+ numbritubadega. Kuna juba eelnevalt mainisin et tegu on UNESCO kaitse all oleva linnaga ning kõrghooneid pole lubatud, siis oli ka enamus hotellasid 10 max 15 nubritoaga, nagu ka see kus mina ööbisin.

large_kala11.jpg

Erinevad kujud jõe peal

Tänaõhtuse ööbussiga peaksin seljataha jätma pea 600 km ning leidma ehk homme varahommikul ca. 350 000 elanikuga linnast nimega Nha Trang. Tegu on samuti mere-äärse kuurortlinnaga ning kui midagi väga viltu ei lähe - peaksin seal veetma selle aasta viimaste ja saabuva aasta esimeste kellalöökide hetked.
Peale Nha Trang´i oleks kavas veel paar väiksemat kohta et siis maabuda riigi suurimas linnas Ho Chi Minh City´s ehk endises Saigon´is. Usutavasti läheb suurusjärgus 10+ päeva veel enne kui selle riigiga lõpparved teen et siis omad vanad kondid naaberriiki Cambodia´sse vedada.

large_5milli11.jpg

5 milli

Kuna viimaste päevade jooksul sai nii elamise, garderoobi uuendamise, suveniiride ostmise kui lõpuks kõige selle jama teelepanemise alla rohkem raha hakkama pandud kui pildil olev summa, siis tuleb joomine järgmiseks kuuks ajaks maha jätta et reisi üld-eelarve vähegi kontrolli all püsiks. Eks endagi peas liiguvad teinekord sellised mõtted, kas ilma kõige selle staffita jääks elu üldse seisma ent inimene on ju teadupärast hamstri sugulane ning varusid meeldib meile mõlemale koguda. Pluss lisaks üldtuntud elufilosoofia et võidab see kellel on surres kõige rohkem asju.
Teisest küljest olen ka seda meelt et niikaua kui sa oma väljakäidud rahaga annad kohalikele ja mitte väga suurt kuusissetulekut omavatele inimestele tööd-teenistust, on kõik korras. Alles siis kui oma sääste padulolluste alla taod - peaks murelikuks muutuma.
Mu enda reisifilosoofia järgi tuleb reisida niikaua kuni raha jätkub ning peale seda mõne eesti rekkamehega koju tulla. Niimoodi olen teinud nii Austraalias, Lõuna-Ameerikas kui ka teen käesoleval reisil.

Kirjutas Lon Rider 18:07 Sildid Vietnam Tagged hoi an Kommentaarid (0)

Kevadsuvine hooaeg 2016/2017

18 °C

Üleeile kell kümme hommikul kõndisin siis taaskord rätsepa töökotta.
Läks kaks tundi enne kui kõik soovitud tooted, nende kangad, nööbid ning väikesed detailid täpsustatud said. Pärast võeti mõistagi igatpidi mõõtusid, ülevalt ja alt. Esimene prooviaeg määrati järgmiseks lõunaks ning pean ütlema et suur oli mu üllatus kui nägin et kõik tooted olid valmis. Kõik oli valmis õmmeldud ööpäevaga - mõned väikesed detailid, nagu mõne toote nööbid olid puudu juhuks kui ümber tuleb kuskilt teha. Kõik istus välja arvatud sinise bleiseri biitsepsi kohalt oli natuke kitsas ent see läks siis ümbertegemisele.
Täna kõndisin siis asjadele järgi ning peab küll ütlema et klient on rahul.
Alljärgnevalt siis tooteesitlus:

6a0133ef60..c-800wi.jpg

Lõin kuugel piltidesse " mens fashion shirt " ning leidsin selle häguse pildi mille mälupulgaga neile viisin et endale " pagunitega " särk saada

large_pluus11.jpg

Tehtud. Ülemise viienööbilise formatsiooni mõtlesin ise välja. 20 USD

large_bleiser11.jpg

Bleiser 40 USD, särk 15 USD ja shortsid 15 USD

large_jope11.jpg

Jope 45 USD

large_jope2.jpg

Pole vist mõtet eraldi välja tooma hakata, milline mu lemmikvärv on ehk mispärast jope vooder just täpselt seda värvi sai

large__likond11.jpg

Ja lõpuks ülikond, mida on viletsalt näha - 110 USD

large__likond13.jpg

Siin on ülikonda paremini näha + särk sinna alla 20 USD

Ütleme nii et klient on tõesti rahul ning patt oleks mitte olla kuna valikud sai ju ise tehtud.
Nagu hindadest näha, päris ilma ei saanud midagi ning usun veelgi et maksin osade asjade eest rohkem kui mõne teise rätsepa juures seda teinud oleks. Teisest küljest - kas on mõtet sellistel puhkudel hakata säästma või tasuks hoopis kvaliteedile panustada nagu mina seda tegin. Täpselt sama lõikega ülikonna oleks viletsama kangaga saanud kuskil 70-75 USD eest. Mina võtsin parima kanga mis neil oli ning maksin 110.
Ja olgem ausad - niivõrd hästi istuvat ülikonda pole mul veel olnud.

Kimmy pole moeringkondades küll vist eriti tuntud leibel ent mina soovitaks neid küll kui keegi siia satub ning ka endale midagi meelepärast õmmelda soovib lasta.

Kirjutas Lon Rider 07:48 Sildid Vietnam Tagged hoi an Kommentaarid (4)

(Sissekanded 1 - 10. Kokku 45) Lehekülg [1] 2 3 4 5 » Järgmine