Reisiblogid Travellerspoint-is

Philippines

Tour C

26 °C

Uus päev, uus kogu päeva kestev tuur.
Hommikul, enne kella üheksast väljumist kohtusin ühe kolmeliikmelise rändurite kambaga kellest üks kandis Tartu Rock´i fännisärki. Küsisin ilma pikema sissejuhatuseta et kas Filipiinid on uus India ? Et kõik kes Eestis vähegi end lennukile vedada suudavad, leiavad tee siia. Nendega lähen saan nüüd õhtul uuesti kokku ja pajatab pikemalt.
Üheksast viieni kestnud tööpäev kujunes taaskordselt äärmiselt pingeliseks kuna oli vaja viies erinevas rohkem ja vähem paradiisi meenutavas kohas käia, järjekordselt rohkelt snorgeldada-ujuda, päikesel end kõrvetada lasta ja kosutavat lõunasööki nautida.
Hommikune väljumisilm oli pisut sombune ning viieses grupis kes meid täna oli, olnud rootslastest paar ütles et lubati vihma tänaseks. Tegelikkus oli muidugi pisut teine – kõrvetas nii et küllalt sai.
Ülejäänud kaks grupiliiget olid samad kes ka eile ehk kaks prantslannat. Neist üks, Hong-Kong´i juurtega Claire, oli sensuaalseim pariisitar keda selles elus kohata on õnnestunud. Mitte et neid nüüd sadu oleks olnud ent lihtsalt konstanteerin fakti.
Homme hommikul tuleb aga saba jalgevahele võtta ning Puerto Printsesa´sse bussiga tagasi sõita. Kui turist on nii loll et jätab ühe täpsustava küsimuse küsimata, siis ega palju muid variante pole. Või on ent mõttetult kallid. Sellest aga järgmine kord.
Lõppu mõned pildid möödunud raskest tööpäevast neist viimasena traditsiooniline reidikas.

large_c1.jpg

Hommikune esimene, pisut sombune võte

large_c2.jpg

Tõenäoliselt üks riigi ca. 7100 saarest

large_c3.jpg

Kaks viimast päeva meie "koduks" olnud alus

large_c4.jpg

Vaade mäe otsast

large_c5.jpg

Eesti Keipoisu märts 2011

Kirjutas Lon Rider 18:26 Sildid Philippines Tagged el nido Kommentaarid (0)

Tour A

26 °C

Tänaseks valisin välja tuuri A ehk 700 peso ( 16 USD ) eest mõned laguunid, paar randa ning lõunasöök.
Grupis oli meid kaheksa pluss kaks meeskonnaliiget.
Ega siin midagi väga pikalt pajatada pole – kava kohaselt päev ka välja nägi. Alguses kolm laguuni – väike, suur ja salajane ( kuhu tuli läbi ca. ruutmeetrise ava ronida ), siis kosutav lõunasöök, taaskord snorgeldamist ning lõpuks ühes rannas vedelemine. Ehk nagu üks meeskonnaliikmetest ütles, saame lõpuks ka pisut riläksida. Justnagu päev oleks mõistagi ülimalt pingeline ja toimekas olnud.
Kella üheksast hiivasime ankru ning viiest olima tagasi ehk klassikaline üheksast viieni päev koos rohkete muuvidega.
Kuna veetrippide vastu pole mul mitte kunagi mitte midagi olnud ( osalt ehk ka horoskoobi mõjutustel ), siis võtsin homseks teise kogu päeva kestva tuuri ehk variant C.
Põhimõtteliselt peaks homne päev niisama pingeline tulema. Niimoodi võib kurat stress tekkida.
Lõppu mõned tänased pildid.

large_tour11.jpg

large_tour21.jpg

large_tour31.jpg

large_tour61.jpg

large_tour51.jpg

large_tour41.jpg

Viimasel pildil El Nido väikeküla. Mingite andmete järgi on elanikke 30 000 ent kuulge - ärge palun enam peale võtke.

Kirjutas Lon Rider 18:58 Sildid Philippines Tagged el nido Kommentaarid (0)

Tsikken buss

26 °C

Puerto Princesa´st väljub El Nido poole kolm suurt bussi päevas ehk hommikul kell 05.00, 07.00 ja 09.00 . Lisaks neile kaks minivan´i mäletamist mööda kell pool kaheksa ja üksteist hommikul. Suure bussi ehk klassikalise kanabussi ( inimesed, kanad, muud koduloomad, riisikotid segamini ) hind oli 350 peso´t ( u. 8 USD ) ja minivan´i oma 700. Mõtlesin et fakit, kuna hinnas on päris suur vahe – teen kohalike oludega tutvust ning lähen kella seitsmese suure bussiga.

large_poe61.jpg

El ticketo

Arvestades aga et juba peale nelja läks uni ära, siis vaatasin et jõuan isegi viiese peale ning suundusin bussijaama. Kuna aga külalistemaja perenaine magas, kedagi muud ka poole viie ajal näha polnud, tuli pisut üle kahemeetrise oradega varustatud ja seestpoolt tabaga lukus oleva värava üle ronida.

large_poe1.jpg

Veelkordne kinnitus et väravad ja tabalukud on inimeste takistamiseks

Eks perenaine võis ju hommikul imestada et kuhu see eestlane haihtunud on – õhtul läks igaljuhul koos teistega magama.
Buss tegi haruldase lükke siinsete laiuskraadide kohta ning väljus viis minutit varem kui õige aeg ent peale ma jõudsin. Väljas oli veel pime ning kerget vihmas tibutas. Kanasid-kukkesid näha polnud ent nad olid veel kerges shokis nagu pärast välja tuli.
Lisaks juhile oli ekipaazis veel kaks „võlli“ kes müüsid pileteid, aitasid tavaari katusele tõsta ning korjasid tee äärest inimesi peale.
Ilma mingi varjatud sarkasmita peab ütlema et buss oli kohalikus mõistes kiire, sest 269 km läbimisele kulus ainult kuus tundi. Selle sees oli pooletunnine söögipaus ning viimased ca. 50 km möödusid mööda auklist kruusateed sõites mil kiirus väga suur polnud.
Buss ise oli suht ok, punasest nahast istmed ja muud peensused. Õhuvahetus oli manuaalne ehk vajadusel aknad-uksed lahti.

large_poe2.jpg

El busso

large_poe3.jpg

Kuked said oma kohmetusest peatselt üle ning rapsutanud kastis sulgesid, lõid kell 06.24 esmakordselt laulu lahti. Peale seda oli neil pidevalt sõna sekka öelda.

large_poe4.jpg

Kuked kastis

Kohal olime seega üheteist paiku ning öömaja otsides küsis esimene koht 3500 peso´t ( 80 USD ) ja mitmed järgmised olid full, full, full. Mõtlesin et mis toimub ent peale väikest otsimist leidsin siiski suht ok toa 400 peso ( 9 USD ) eest.
El Nido on koht kuhu kahvanäod tulevad peamiselt kohalike väikesaarte ja nende randade pärast. Peamiselt pakutakse nelja erinevat tuuri ehk A, B, C ja D. Olenavalt tuurist kestavad need kas hommiku kella üheksast pärastlõuna kolme või viieni ning hõlmavad vähemalt viite erinevat peatust + ujumine/peesitamine + snorgeldamine + lõuna hinna sees.
Tuuripakkujaid on julgelt üle paarikümne ent taaskord ninaga õhku tõmmates haises kohutavalt. Kartellikokkuleppe järele nimelt. Kõigil hinnad samad, peso pealt. Variant A 700 pesot, B 800, C 900 ja D 700 pesot.
Sama nagu eesti kütusemüüjate puhul ehk näiliselt on konkurents ent kõigi hinnad samad. Neste veel teinekord põhjendab hinnatõusu et „ konkurentsis püsimiseks olime sunnitud hinda tõstma „ . Eks mingi loogika on siin kindlasti ka olemas.
Järgnevad kaks päeva saavadki tõenäoliselt päris tihedad olema kuna vähemalt homme lähen ühele tuurile ja kui jõudu on, siis ülehomme teisele.

large_poe51.jpg

Riis maitseb endiselt, seekord sealihaga - mäletamist mööda 47 peso´t ehk dollar

Siit lahkumine oli algselt pisut teistmoodi plaanitud ehk laevareis marsruudil El Nido - Manila ent nüüdse kava järgi olen sunnitud siiski Puerto Princesa´sse tagasi sõitma ja sealt pealinna lendama kuigi ka siinselt, kohalikult väikelennuväljalt saaks. Siinne lennuhind on siiski suht soolane.

Kirjutas Lon Rider 17:32 Sildid Philippines Tagged el nido Kommentaarid (0)

Filipiinide kauneim linnake

24 °C

Üks Läänemere äärne väikerahvas armastab toonitada et " kaunidus/ilu on vaataja silmis ".
Puerto Princesa kohta ütleb Piibel et tegu on riigi kaunima linnaga. Palju rohelisust, prügist puhas jne.
Noh ... tuleb nentida et enam ma selliste kavalate müügijuttude õnge pole läinud.
Ega linnal midagi viga pole ent mingit erakordset, pedantset puhtust võib siiski kuskilt mujalt otsima minna. Rohelisust on siiski piisavalt, ranna-äärne promenaad lausa väga heas korras ning inimesed toredad - seega mõnda aega võib siin peatuda.

large_puerto2.jpg

Peamised liiklusvahendid on sarnaselt Boracay saarele tricycle ehk külgkorviga mootorratas ent päris palju on ka mini-jeepney´sid millest allpool paar pilti. Konkreetse puhul on tegu ühe rullnoxi poolt tuunitud sõiduvahendiga nimega "Alfred" :

large_puerto4.jpg

large_puerto5.jpg

Sarnasust Boracay saarega on vähemalt veel selleski osas et töökuulutusi on päris arvukalt tänaval jalutades silma hakanud. Ei oska küll öelda, palju meesnõudepesija ( just meest kuulutuses nõuti - ehk oli pedebaar ) kuupalk ka on ent tööd oleks.
Teisest küljest võid kuulutuse kaudu endale ka kuke hankida:

large_puerto6.jpg

Järsku üks võitluskukk, Sir ?

Täna rannapromenaadile jalutades sain tunnikese aega kuluma kohalike korrakaitsjate ühisüritust vaadates. Jäi arusaamatuks, mida me tähistasime kesk kolmapäeva päeva ent nii armee, laevastiku, politsei kui päästeameti üksused olid piduehteis. Langevarjureid visati alla, mängiti pilli, demonstreeriti varustust janiiedasi.
Veel sekund ning pisikese valearvestuse teinud langevarjur leiab end pealtvaatajate embusest:

large_puerto31.jpg

" Kandke mind oma kätel, rahvas ! "

Äärmiselt heatasemeline nii muusikalise poole pealt kui nn. lavaliikumise osas oli kohaliku mereväe puhkpilliorkester kes paarikümne mängitud minutiga jõudis nii mõnegi päris ootamatu palaga maha saada, nagu näiteks avaloona esitusele tulnud ... :

large_poerto1.jpg

Europe " The Final Countdown "

Hotellas kus peatun, pole ma mitte esimene eestlane maailma ajaloo jooksul. Suures maailmakaardis mis seina peal, oli juba ennegi üks värviline nõel Eesti kohal olemas ning süü selgus õige pea. Tõsi, üks meist kahest rändurist on pisut purjus ( olnud ) kuna vähemalt mul on neist varesejalgadest arusaamisega pisikesi raskusi :

large_poerto2.jpg

Eesti keel ? Rootsi ? Norra ? Taani ?

Homme hommikul panen aga ühe oma selle nädala kahest litakast mis peaks pärastlõunaks mind looduskaunisse El Nido väikekülla viima.
Eks näeb, mis saama hakkab.

Kirjutas Lon Rider 19:53 Sildid Philippines Tagged puerto princesa Kommentaarid (0)

Tahan lennata aga mitte eriti kõrgelt

24 °C

Urbekuu esimene oli päevaks mil väikesaarega hüvasti jätsin ning oma tagumendi viimast korda paati vedasin et Panay saarele ja sealt juba bussiga edasi Kalibo´sse sõita.

large_bo1.jpg

Ankur üles ja menoksi

Õnneks oli vähemalt niipalju mõistust et võtsin mikro suure jeepney asemel ning see tee peal peatusi ei teinud. Kohal olin tund aega varem ning lennule registreerimine möödus viperusteta. Päike säras võrreldes eelmise kahe päevaga, seega oleks veel võinud suvitada küll.
Midagi allakirjutanud taandarengust näitab seegi et ainuke raamat, mille kuskilt olin kaasa haaranud ning veel lugemist ootas oli Candace Bushnell´i soomekeelne Sinkkuelämää ehk Seks ja Linn. Raamat raamatuks ent kahe lennu jooksul seda neelanuna võin öelda et täitsa loetav kirjatükk ju. Kuhu maailm küll niimoodi jõuab, ei tea.
Manilas tuli lennukit vahetada ehk tegin pealinna lennujaamadega teistkordselt tutvust linna ennast veel nägemata. Veel nädal.
Kuna raamat oli hea, möödus ka teine pisut üle tunnine lend kiiresti. Puerto Princesa aeroporto´s oma isikuandmeid kirja pannes ( igas lennujaamas pead end kausta ära registreerima - loogikaga on vähe seost ) kohtasin ühte eesti soost ränduritepaari. Olid oma pooleteistkuust Filipiinide reisi realiseerimas ning tulid sama lennuga pealinnast millega minagi.
Kui Kalibo´lt lahkudes säras päike, võttis Puerto Princesa reisijad kerge vihmasabinaga vastu. Pärast kohalikega rääkides ütlesid nad et viimased kaks päeva on kui Esterin perseestä vihma tulnud ehk palju ja vahet pidamata.

large_bo2.jpg

Kalibo ...

large_bo3.jpg

... ja Puerto Princesa

Lennujaamast välja saades tekkis kerge deja vu Kuuba tripiga kus ka mõttetu mees sai ennast vähemalt pisikese aja rock star´ina tunda. Samaväärselt Kariibi mere saareriigiga oli terminalist väljudes majutuse, transpordi, tõenäoliselt ka iseenda pakkujaid hulgim ning müügitöö täispööretel käimas. Ma murdsin siiski end sellest rindest läbi kuna olin internetist ühe majutusasutuse välja vaadanud.

large_bo4.jpg

Wanna be a rock star ?

Kõndisin kohale ning võtsin toa ära. Kerge koju tagasituleku aklimatiseerumine on juba pihta hakanud sest lisaks ühele kanadalasele olid kõik hotella elanikud kas soomlased või venelased.
Pisut nendega vennastunud, läksin linna kondama.
Nagu mul selle reisi jooksul traditsiooniks on saanud, olen kõik teisipäeva õhtud pühendanud kohaliku tippmoega tutvumisele ning erandiks polnud ka eilne õhtu. Keskväljakul toimunud ürituse nimi oli Fashion for Nature ning nagu nimest järeldada võib - oli teema paljuski loodusega seotud. Ütleme nii et eri disainerite toodangut jälgides sai korduvalt tarzan-boy kostüümiga tutvust tehtud.
Ürituse organiseeris muide kohalik JCI filiaal ehk siinkohal tervitused Rapla JCI tugirakukesele ehk Ursulale ja Pillele ja Egonile nüüd vähemalt.

Kirjutas Lon Rider 18:28 Sildid Philippines Tagged puerto princesa Kommentaarid (0)

Eluonlill punkt ee - ee

25 °C

Filipiinid Filipiinideks ent miks just Boracay saar esimeseks peatuspaigaks valitud sai ?
Arvestades seda et riigi saartehulka sõltuvalt tõusudest - mõõnadest kirjeldatakse numbriga suurusjärgus 7100 ( sama palju kui Lätis ), millest elu käib mäletamist mööda neljasajal - peab mingi spetsiifiline süü olema miks just väikesaar Boracay esimesena ette jäi.
Ma ei mäleta enam selle eesti soost reisimehe nime kellega Sihanoukville Tunnel baaris juttu aetud sai ent lisaks muule kasulikule infole ( Laos mõttetu koht; kõikjal murjamid; Sihanoukville parim koht ever ) mainis ta jutu sees et Filipiinide väikesaarel elab üks eesti tüdruk kes peab eluonlill.ee nimelist saiti. Nimi oli niivõrd spetsiifiline et jäi isegi mulle meelde ning ehkki mul otseseid plaane saarteriiki külastada polnud - avasin peatselt lehe. Edasi on juba ajalugu.
Kirjutasin Kristi´le kes on lisaks mainitud lehele peab ka sellist blogi ning küsisin et kuidas läheb, kas tasub kohale sõita, kuidas taskukohase majutusega on jne. Vastus tuli kiirelt ning sisaldas sõnumit et kindlasti tasub.
Myanmar sai seekord jääda ning ostsin pileti ära. Leppisime siis kokku et kui 23ndal saabun, saame saarel ühes baaris kokku ning ta näitab mulle natuke saart + aitab elamise leidmisega.
Jõudnud lennukilt maha ning sadamasse, istusin paati ning üks tüdruk istus mu vastu ja küsis inglise keeles et kustkohast Ida-Saksamaa meesturist pärit on ja saanud vastuseks Eesti et kas olen Kaido. Jep-jep. Tema Kristi.
Pärast lõunasööki aitas mul sobiva elamise leida ning ajasime niisama juttu. Et elab siin kohaliku päritolu elukaaslasega, pooleteistaastane tütar Ivelette, neljandat hooaega kohal ning elu on tõepoolest lill.

large_krto.jpg

Kristi & Tom

Järgmine õhtu saime Bulabog piitsi baaris kokku ning tähistasime koos teiste eestlastega Wabariigi aastapäeva.
Kui nüüd õieti aru sain, pidi siinselt saarelt surfihooajal ehk novembri keskpaigast märtsi lõpuni läbi käima suurusjärgus paarsada eestlast mis on - olgem ausad, vägagi suur number. Peamiselt ollakse kuu-kaks ent on ka selliseid kes kogu hooaja vastu peavad ning instruktorina leiba teenivad. Üks neist on ääretult lahe kuju Tom. Tom´iga suhtlesin päris palju ning leidsime kiirelt ühise keele. Nii tema kui teinegi siin pikemat aega resideeruv Indy on mehed kellel viies dekaad poole peal ent sellegipoolest elatakse laik no tumorrou.
Kahtlemata sama suund kuhu ka allakirjutanu minemas on ehk rokenroll forever män. Visioon et mitte kunagi suureks ei saa.

large_krto1.jpg

Tom snapsiga

Selle reisi jooksul olen kolmes eri riigis ja neljas kohas kohtunud sealsetel laiuskraadidel resideeruvate eestlastega.
Eva-Liisa Peking´is, Kaisa Wuhan´is, Roland Sihanuokville´s ja nüüd Kristi, Tom ja mõned muud siinsel Boracay saarel.
Kõik on olnud ääretult meeldivad inimesed ning suurt külalislahkust allakirjutanu suhtes üles näidanud. Kõigiga on olnud tõeliselt toredad vestlushetked nende elust-olust, inimestest enda ümber ning hetkedest elust enesest.
Minu soov on et selliseid julge pealehakkamisega eestlasi veelgi rohkem mööda ilma laiali valguks et ma saaksin nad siis järgmiste reiside jooksul jälle üles otsida.
Üks korraga, kõik järgemööda.

Kirjutas Lon Rider 22:11 Sildid Philippines Tagged boracay Kommentaarid (0)

Kivisse raiutud

24 °C

large_4w1.jpg

No smoka

large_w21.jpg

Pizzaabi

large_8w3.jpg

Kus krt on Estonia ???

large_5w4.jpg

" Sir, mazhaaaaaaaaaz, Sir "

large_w5.jpg

Kiivrid pähe !

large_w6.jpg

Sellel alal mopod käekõrvale

large_0w7.jpg

Saarele kokaks ...

large_w8.jpg

... või hoopis kapteniks ?

Kirjutas Lon Rider 15:54 Sildid Philippines Tagged boracay Kommentaarid (0)

Vihma, mees või vihmamees

25 °C

It's Raining Men! Hallelujah! - It's Raining Men! Amen!
I'm gonna go out to run and let myself get
Absolutely soaking wet!
It's Raining Men! Hallelujah!

Kui neli esimest päeva kõrvetas päikest tervelt taevalt, siis kaks viimast päeva keeras vihmale ja suvitamise mõttes ilma kannikasse.
Teisest küljest, muutlikku ilma ju lubatigi enne kui siia lendama hakkasin - üllatus polnud seega väga suur. Jumet sai esimeste päevadega piisavalt parandatud, nutmiseks pole põhjust.
Raske on öelda mida elu toob ( plaane ju üle 3 tunni ette ei tee ) ent väga võimalik et mind võib siinsel saarel mõni kaunis päev uuesti kohata. Põhimõttevaba üraskina olen võimeline siia isegi kuuks-paariks oma ahtri ankrusse hiivama - see siiski eeldab eelnevat mentaalset valmisolekut.
Aga tõesti, jättes traditsioonilised kahemeetrised Põhjamaade lumehanged seljataha, ei tundu tulevikus siinne talvitumine enam niivõrd utoopiline kui seda ehk alguses arvata võis. Villsii.
Elukohaks oli mul nende loetud päevade jooksul ühe sukeldumisklubi siseõuel paiknev õdus peavari. Voodi, dush ja wi-fi ehk püha kolmainsus olid olemas - kõik mis inimesel eksistentsiks vaja.

large_wp2.jpg

Klubi pidasid sakslased kes tundusid oma lemmikhobi äärmise põhjalikkusega võtvat ent muidu olid vägagi ladnad vennad. Piitsini oli 15 m ning päevitamiseks vana kooli välivoodid millede suured pingutused kõrvalasuva Villa Camilla fäntside päevitustoolidega dissonatsi saavutada ei kandnud alati vilja. Ma pidin naeru kätte ära surema esimest korda nähes kuidas klubi omanik hommikul välivoodid rannaribale vedas ja lahti laotas.

large_wp1.jpg

Homme keskpäeval aga jee. Pole veel suurt järgmisest sihtkohast, Puerto Princesa´st jõudnud lugeda ent peab seda täna õhtul tegema. Suures plaanis näeb plaan ette sealsel saarel samamoodi nii nädalast puhkust et siis seejärel veel paar ööd pealinna kaitsvate müüride vahel veeta. Kuna kõik on Manila´t totaalselt maha teinud, saab see tähendada ainult üht asja - paik on külastamist väärt.

Kirjutas Lon Rider 14:58 Sildid Philippines Tagged boracay Kommentaarid (0)

White Beach

24 °C

large_w1.jpg

large_w2.jpg

large_w3.jpg

large_w4.jpg

large_w51.jpg

large_w61.jpg

large_w7.jpg

Kirjutas Lon Rider 19:18 Sildid Philippines Tagged boracay Kommentaarid (0)

Üle 8,8 ruutversta paradiisi *

24 °C

large_Boracay-Map1.jpg

Boracay fenomeniks minu silmis on ta mitmekesisus ning viimase all mõtlen justnimelt randade omapärasust. Pisut üle kümne ruutkilomeetriselt saarelt muud otsida oleks mõistagi ka patt ent randu on pea igale maitsele.
Kaardi peale vaadates saab erinevaid piitse kokku üle kümne ent paljuski on tegu kerge suurushullustusega. Fakt on see et saare keskosas asuvad ning teineteisele vastastakustel rannikutel paiknevad, juba kajastamist leidnud surfarite Bulabog Beach ja suvitajate meka White Beach on kaks pearanda ning eelkõige põhjaossa jäävad väikerannad heaks alternatiiviks kui üksindust otsida. Kas neid samal rannajoonel asuvaid, teineteise järel paiknevaid randu eraldi nimedega kutsuda on vaja - on maitseasi. Peamine on siiski see et kui pearandade rahvamassid närvidele käima hakkavad, on võimalik peale pisikest otsimist endale päris oma inimtühi rannasopp leida.
Nagu kirjutasin, vastanduvad kaks pearanda paljuski teineteisele ehkki ka Bulabog´i on kommerts teed leidmas. Praegu siiski veel on bambusehitised need kus nii päeval ja õhtul elu keeb.
Maailma üheks kaunimaks rannaks peetava White Beach´i äärest leiab aga resorte igale maitsele ja rahakotile. Lisame siia palju keskmises ja pisut kallimas hinnaklassis restorane, arvukalt suveniirimüüjaid, atraktsioonide ja mashaazipakkujaid - saame keskkonna kus paljud turistid tunnevad end kui kala vees.
Randade liigitamine nende kauniduse järgi on ülimalt subjektiivne ning vähemalt allakirjutanus saavad selliste superlatiivide paugutamised igakordselt kerge skepsise esile ent mingi tõde on siin siiski ka olemas:

large_boracay.jpg

Vaieldamatult on tegu ühe kaunima rannaga kus mina viibinud olen ent on ta siis maailma neljas nagu näiteks see lehekülg teda peab - ei tea. Nagu ei tea ma ka seda kas tõesti listi ykkönen, brasiiliapoiste Fernando De Noronha seda kohta ka väärib. Kõik on suhteline, kõik paljuski subjektiivne listi koostaja silmis.
Ent nagu nentisin on White Beach´i näol tegu rannaga, mis nii paljudki ametivennad seljataha jätab. Kui turistide määras kergeid korrektiive teha õnnestuks - saaks veel eriti äreva koha ehkki üleliia palju pole neid õnneks praegugi.
Tõsi, peale Hiina Uut Aastat on igal pool siinses regioonis kergem hakkama saada.

  • 1 ruutkilomeeter = 100 hektarit = 0,88 ruutversta

Kirjutas Lon Rider 14:39 Sildid Philippines Tagged boracay Kommentaarid (0)

(Sissekanded 11 - 20. Kokku 26) Eelmine « Lehekülg 1 [2] 3 » Järgmine