Reisiblogid Travellerspoint-is

Vietnam

Vietnami Sotsialistlik Vabariik soovib: HEAD AASTAVAHETUST !

25 °C

large_flag11.jpg

Kui keegi oleks mulle aasta tagasi öelnud et aastanumber 2011 lööb minu jaoks ette Vietnami kuurortlinnas Nha Trang´is - oleksin öelnud et well, iseenesest võimalik ent äärmiselt ebatõenäoline.
Mitte pelgalt seetõttu et kõnealusest linnast siis veel muffigi ei teadnud. Eelkõige seepärast et aastaga võib paljugi juhtuda ning samamoodi oleksin viimasel detsembrikuu päeval võinud end leida Kemerovo´st. Või Tõrva´st.
Noh, siin ma nüüd siis olen.
Pikema jututa:

HEAD VANA AASTA LÕPPU !!!

Kirjutas Lon Rider 05:10 Sildid Vietnam Tagged nha trang Kommentaarid (3)

Sepapoiste lugu

25 °C

large_giid21.jpg

Möödatuiskav banana-meeskond

Olematu 6 USD eest sai tänaseks päevaks nelja saare vahelise paadireisi ning otsustasin riskida.
Nha Trang tundub olevat eelkõige kohalike suures soosingus ning valget verd liigub siin vähem. Mingil määral meie idanaabreid, mingil määral rändureid üle maailma ent põhilist tooni annavad siiski siseturistod.
Samamoodi oli ka tänasesse paati peale minu sattunud veel üks Moskva paar, üks prantsuse oma ning paar austraallast - ülejäänud ca. 30 huvilist võõrustajamaalt.
Kõige esimeseks võttis meie tänane giid, kes oli minu kogemustele tuginedes üks parimaid läbi aegade, üles Sepapoiste laulu mis tuli ettekandmisele kõigis ametlikes tänastes paadikeeltes ning ei jäänud mulgi muud üle kui sõnad talle paberile panna. Hingelise trauma vältimiseks jätsin osadele tähtedele täpid joonistamata.

large_giid11.jpg

Sepapoisid, sepapoisid,
teevad tood, teevad tood.
Taovad tulist rauda, taovad tulist rauda,
paeval ool, paeval ool.

Esimesel saarel käisime pisut snorgeldamas ent kuna lained oli suurevõitu, siis ei tahtnud sest midagi välja tulla.
Teise juurde jõudes käisime alguses natuke ujumas et siis lõunat laevas süüa:

large_paat21.jpg

Pärast lõunat alles äkseniks läks sest kolm laeva olid külgepidi koos ning meie paadi meeskond tiris trummid, kitarri ning kõristajad välja ning läks pooletunniseks rokiks. See läbi saanud ( repertuaar koosnes arusaamist mööda kohalikest cover´itest + Cranberries " Zombie " ), aeti paadid u-kujulisse asendisse nii et keskele moodustus ujumiseks sobiv ala. Selle keskele ujuv baar ning baarmeniks üks meeskonnaliige kes kõigile veini ja ananassi pakkus. Baari pääsemiseks tuli ainult vette hüpata.

large_veinile11.jpg

Soovijatest puudus polnud ning katuselt vette karates sai vägagi muljetavaldava lennu osaliseks.
Pärast jämmi käisime veel kolmandal saarel pikutamas ja neljandal akvaariumis kalu vaatamas.
Super super super super super.

large_paat41.jpg

Meie paat. Jõulupuu oli ehtes, kuldne kroon ladvas ning riigilipp oli kunagi ka paremaid päevi näinud

Ujumas sai selle reisi jooksul esmakordselt käidud ning koos sellega ka päikese käes oldud. Punetav selg ja nägu ( + osad piirkonnad mis alles homme endast märku annavad ) on päeva saldo.

Nüüd siis ongi loetud tunnid veel jäänud ning puudub veelgi ettekujutus kuhu keskööl suunduda. Näeb.
Samamoodi pole kindel kas lahkun siit linnast homme või olen ühe öö veel.
Sellele annab vastuse hommikune pohmelli-diagnoos.

Kirjutas Lon Rider 04:23 Sildid Vietnam Tagged nha trang Kommentaarid (0)

Järjekordsed 600 km

25 °C

buss12.jpg

Tänaöise bussisõidu toob teieni Samoa Iseseisvusriik

Õhtul kell seitse väljunud bussi kell oli seatud Samoa ajavööndisse näidates kell kaks öösel. Midagi muud kuulsale saareriigile viitavat ei tähendanud - bussijuhid olid kohalikud või siis äärmiselt professionaalselt maskeeritud.
Kuna piletit ostes istekohta valida ei õnnestu on koha saamine paras loterii. Eelkõige oleneb see bussi marsruudist, millises järjekorras mingi hotelli ette jõuab et reisijad peale korjata. Mul suhteliselt joppas sest olin teekonna keskel ning sain endale hea koha bussi keskel ning teisel korrusel.
Ega suuremat vahet pole kus istuda välja arvatud tagumine viiene kõrvuti pink, kus naabriks võib ju ükskõik kes ning ükskõik milliste hügieeniliste tõekspidamistega rännumees sattuda. Loomulikult, 12 tundi mis nüüdki reisile läks, pole pikk aeg ent ikkagi.

large_buss11.jpg

Tagumine pink öösel kell neli

Hanoi´s olles ( ja usutavasti Saigon´is on sama altpoolt üles tulijatele ) üritati müüa nn. open-ticket´it ehk marsruudile Hanoi - Ho Chi Minh City bussipilet ning võid peatusi teha niipalju kui soovid et siis taaskord reisi jätkata, kui soov on - eeldusel et konkreetsele bussile konkreetsel päeval veel kohti on. Ma vaatasin siis seda passi, mille hinnaks oli 40 USD, uurisin üksikute marsruutide hindasid, nende kokkulöömisel väga suurt säästu ei saanud ning loobusin ära. Ei tahtnud end mingi kindla kompaniiga siduda ning usun et tegin õieti. Nüüd olen kolm reisi kahe erineva kompaniiga teinud ning Camel Travel, millega Hanoi´st Hue´sse sõitsin - ei olnud parim võimalik.
Hommikul kell seitse saabusime siis nüüdsesse peatuspaika Nha Trang´i linna ning peatusime taaskord keset linna ühe hotella ees. Hotelli personal oli varmas endale kliente tõmbama ning peale seda kui olin toa üle vaadanud, veendunud püha kolmainsuse - A/C, soe vesi & wi-fi - olemasolus, võtsin 10 USDlise toa esialgu kaheks ööks ära.
Mul oli kavas juba Hoi An´is selle reisi esimene mopo rentida ent kuna jalutasin seal alguses pisut ringi, veendusin et kaugeim huvipakkuvaim punkt on 10 min jalutuskäigu kaugusel - polnud asjal suuremat mõtet. Nüüd siis asusin variante uurima ning peale pisikest kaalumist võtsin parima mopo mis neil pakkuda oli ehk automaatkastiga Yamaha ööpäevaks enda käsutusse. Maksis 100 000 dongi ehk 5 USD ning 4 l bensu sinna sisse liitrihinnaga 20 000 dongi ehk 1 USD. Manuaalkastiga relva oleks suurusjärgus 70 000 ühikuga saanud ent pidasin targemaks mugavuse eest pisut juurde maksta.
Täna kärutasingi õige mitu tundi mööda linna ning rannaäärseid teid pidi ja mõnus oli. Liiklus polnud liiga tihe ning sai sõidetud küll ehkki viimasest vastavast kogemusest on juba mitmeid aastaid.

large_lilled11.jpg

Haakristi tähendust kauni lillekompositsiooni keskel ei oska lahti seletada

Homseks, aasta viimaseks päevaks broneerisin ühe paadimatka ( ! ). Olgugi et viimane vastav just parimal võimalikul moel ei lõppenud, pole paremat võimalust omi hirme võita kui neile taaskord, rind ees vastu minna. Pidades oma nüüdsetest põhimõtetest " Ei kahepäevastele paadireisidele " ja " Ei kahepäevastele paadireisidele mis võivad sisaldada saareööbimisi " kinni, on reisi algus määratud kella poole üheksale hommikul et siis kuskil viiest tagasi olla.
Peale tagasijõudmist jääb veel piisavalt aega et end täis juua, pea supikausis magama jääda ja kesköised aastavahetuse kellalöögid maha magada.

large_lapsed11.jpg

Lapsed on lapsed

Kirjutas Lon Rider 03:27 Sildid Vietnam Tagged nha trang Kommentaarid (0)

On aeg taaskord purjed heisata

21 °C

Neli päeva vaikses ning äärmiselt sümpaatses väikelinnas ( olen veelgi seda meelt et siin pole eluilmas 120 000 elanikku ) on möödunud hetkega.
Nagu ütlesin, oli mul vaja pisut tempot alla tõmmata et mitte ennast esimese paari kuuga läbi põletada ning ka osad muud toimetused vajasid tegemist - sain mida soovisin.
Ilmad olid täpselt sellised nagu ütlesin. Saabumispäeval paistis päike ning oli üle +25, kõik ülejäänud päevad olid pilvealused ning ka vihma tibutas. Seega, palju õnne neile turistidele kes aastavahetuse reisi ( mis teadupärast on päris palju tavalisest puhkusereisist kallim, kuna on " tipp-hooaeg " ) siia broneerisid ning puhkust veedavad.
Minule isiklikult istub sombune ilm rohkem kuna sellisega on linnas parem jalutada. Sooja peab mõistagi olema ent sombune ning +23+25 on ideaalne ringitrampimiseks.

large_maal11.jpg

Veelkord - linn ise jättis ääretult sümpaatse mulje olgugi et alguses olin pisut äraootaval seisukohal a la " see asi mis kõigile meeldib ei saa ju hea olla ".
Palju armsaid kohvikuid-restorane, jõe-äärsed promenaadid, loomulikult ka suveniiri-meenete tööstus ent mis peamine - puudusid suured hotellid oma 150+ numbritubadega. Kuna juba eelnevalt mainisin et tegu on UNESCO kaitse all oleva linnaga ning kõrghooneid pole lubatud, siis oli ka enamus hotellasid 10 max 15 nubritoaga, nagu ka see kus mina ööbisin.

large_kala11.jpg

Erinevad kujud jõe peal

Tänaõhtuse ööbussiga peaksin seljataha jätma pea 600 km ning leidma ehk homme varahommikul ca. 350 000 elanikuga linnast nimega Nha Trang. Tegu on samuti mere-äärse kuurortlinnaga ning kui midagi väga viltu ei lähe - peaksin seal veetma selle aasta viimaste ja saabuva aasta esimeste kellalöökide hetked.
Peale Nha Trang´i oleks kavas veel paar väiksemat kohta et siis maabuda riigi suurimas linnas Ho Chi Minh City´s ehk endises Saigon´is. Usutavasti läheb suurusjärgus 10+ päeva veel enne kui selle riigiga lõpparved teen et siis omad vanad kondid naaberriiki Cambodia´sse vedada.

large_5milli11.jpg

5 milli

Kuna viimaste päevade jooksul sai nii elamise, garderoobi uuendamise, suveniiride ostmise kui lõpuks kõige selle jama teelepanemise alla rohkem raha hakkama pandud kui pildil olev summa, siis tuleb joomine järgmiseks kuuks ajaks maha jätta et reisi üld-eelarve vähegi kontrolli all püsiks. Eks endagi peas liiguvad teinekord sellised mõtted, kas ilma kõige selle staffita jääks elu üldse seisma ent inimene on ju teadupärast hamstri sugulane ning varusid meeldib meile mõlemale koguda. Pluss lisaks üldtuntud elufilosoofia et võidab see kellel on surres kõige rohkem asju.
Teisest küljest olen ka seda meelt et niikaua kui sa oma väljakäidud rahaga annad kohalikele ja mitte väga suurt kuusissetulekut omavatele inimestele tööd-teenistust, on kõik korras. Alles siis kui oma sääste padulolluste alla taod - peaks murelikuks muutuma.
Mu enda reisifilosoofia järgi tuleb reisida niikaua kuni raha jätkub ning peale seda mõne eesti rekkamehega koju tulla. Niimoodi olen teinud nii Austraalias, Lõuna-Ameerikas kui ka teen käesoleval reisil.

Kirjutas Lon Rider 18:07 Sildid Vietnam Tagged hoi an Kommentaarid (0)

Kevadsuvine hooaeg 2016/2017

18 °C

Üleeile kell kümme hommikul kõndisin siis taaskord rätsepa töökotta.
Läks kaks tundi enne kui kõik soovitud tooted, nende kangad, nööbid ning väikesed detailid täpsustatud said. Pärast võeti mõistagi igatpidi mõõtusid, ülevalt ja alt. Esimene prooviaeg määrati järgmiseks lõunaks ning pean ütlema et suur oli mu üllatus kui nägin et kõik tooted olid valmis. Kõik oli valmis õmmeldud ööpäevaga - mõned väikesed detailid, nagu mõne toote nööbid olid puudu juhuks kui ümber tuleb kuskilt teha. Kõik istus välja arvatud sinise bleiseri biitsepsi kohalt oli natuke kitsas ent see läks siis ümbertegemisele.
Täna kõndisin siis asjadele järgi ning peab küll ütlema et klient on rahul.
Alljärgnevalt siis tooteesitlus:

6a0133ef60..c-800wi.jpg

Lõin kuugel piltidesse " mens fashion shirt " ning leidsin selle häguse pildi mille mälupulgaga neile viisin et endale " pagunitega " särk saada

large_pluus11.jpg

Tehtud. Ülemise viienööbilise formatsiooni mõtlesin ise välja. 20 USD

large_bleiser11.jpg

Bleiser 40 USD, särk 15 USD ja shortsid 15 USD

large_jope11.jpg

Jope 45 USD

large_jope2.jpg

Pole vist mõtet eraldi välja tooma hakata, milline mu lemmikvärv on ehk mispärast jope vooder just täpselt seda värvi sai

large__likond11.jpg

Ja lõpuks ülikond, mida on viletsalt näha - 110 USD

large__likond13.jpg

Siin on ülikonda paremini näha + särk sinna alla 20 USD

Ütleme nii et klient on tõesti rahul ning patt oleks mitte olla kuna valikud sai ju ise tehtud.
Nagu hindadest näha, päris ilma ei saanud midagi ning usun veelgi et maksin osade asjade eest rohkem kui mõne teise rätsepa juures seda teinud oleks. Teisest küljest - kas on mõtet sellistel puhkudel hakata säästma või tasuks hoopis kvaliteedile panustada nagu mina seda tegin. Täpselt sama lõikega ülikonna oleks viletsama kangaga saanud kuskil 70-75 USD eest. Mina võtsin parima kanga mis neil oli ning maksin 110.
Ja olgem ausad - niivõrd hästi istuvat ülikonda pole mul veel olnud.

Kimmy pole moeringkondades küll vist eriti tuntud leibel ent mina soovitaks neid küll kui keegi siia satub ning ka endale midagi meelepärast õmmelda soovib lasta.

Kirjutas Lon Rider 07:48 Sildid Vietnam Tagged hoi an Kommentaarid (4)

Väikelinna elust

20 °C

large_juuks1.jpg

Hot Dog Barbershop

Täna on ilm pisut pilvine ning sama lubab ka homseks.
Minul on suht ükskõik ( kuigi mõtlesin ka ise ükspäev ühele mitmetest kõrvalasuvatest mererandadest minna ) ent siin on palju turistosid, kes on endale kallihinnalise Jõulude-aastavahetuse paketi ostnud ning nüüd siis ole selle pilvise taeva ja +22+23ga.
Ise mõtlen siin vähemalt paar päeva veel olla sest natukeseks on vaja tempo alla tõmmata. Nagunii, kuna tellisin paar riideeset on ka neid vaja mõned korrad proovimas käia ent muudki kohustused ootavad.
Lubasin ju näiteks Hiinast lahkudest et teen sealsest maast paar kokkuvõtvat kirjutist ning tuleb oma lubadus täita. Peamiselt kirjutan ju iseendale, sest niimoodi säilitan alles väikseid nüansse, mida mul on kalduvus ära unustada ent on ka muid lugejaid. Kõik teised kaks lugejat ( oli kolm ent üks loobus ära kuna sellise jama peale polevat mõtet enam aega raisata ) leiavad ka järsku midagi õpetlikku - tuleviku suhtes kasulikku, kui endal sinna riiki asja on.
Täna käisin esmakordselt juuksuris selle reisi jooksul nagu ka ülaltoodud fotolt märgata on. Tegu polnud just maailma viisakaima salongiga ent kohalikud noored oskasid lõigata küll. Õnneks mul juuksed ( muu karvakasvu osas ei kommentaari ) väga kiiresti ei arene - seega veebruari teises pooles võib taaskord asja juurde tagasi tulla.

large_Juuks.jpg

" Teeme nüüd veel ühe sellise pildi kus hoiad kammi ja kääre käes. "

Kirjutas Lon Rider 22:54 Sildid Vietnam Tagged hoi an Kommentaarid (2)

Hoi An

17 °C

large_hoian1.jpg

Läbinud 135 km pisut üle kolme tunniga ( keskmine kiirus peadpööritavalt suur pole ent " ronisime " ka mägedes ), jõudsin väikelinna nimega Hoi An. Tee peale jäi ka Hai Van nimeline tunnel mis minu arusaamist mööda pole väga pikalt kasutuses olnud ning tunneli teist poolt alles ehitatakse. See tähendab siis seda et kummaski suunas on kasutuses ainult üks sõidurida ning nende vahel metall-postid püsti. See tähendab siis ka seda et kuna meie sihtpunkti suunas olev rida oli kerge kaldega, üks aeglane rekka oli ees, hoog oli madal, tahma tuli rekka sumpsist täiega, mööda saada ei õnnestunud ning tunneli pikkuseks oli 6,28 km - et klaustrofoobikud peavad enne pisut mõtlema, kas sellist desserti endale ikka lubada võivad.
120 000 elanikku annab ametlik info linna kohta ent tundub siiski et pisut on üle pingutatud. Või siis on elanikkond suhteliselt laiali sest Tartust suurem see linn nüüd küll pole, seda enam et Unesco all olles kõrgeid hooneid lubada ei tohi. Viimane on mõistagi ka õige sest siinne vanalinn on ääretult kaunis.
1. saj peale Kristuspoega on olnud tegu Kagu-Aasia suurima sadamalinnaga ent nüüdseks on siinne jõgi + merelaht valdavalt turistide edasi-tagasi vedamiseks järgi jäänud.
Linn on tuntud oma rohkearvuliste rätsepatöökodade poolest, mida mingil hinnangul peaks ligi 200 siin olema ent päris tõene ka see fakt siiski pole. Või ütleme, müügipunkte kus näidistoodang väljas on + on võimalik uut tellida, võib ju ehk see paarsada ollagi ent nende tellitud tööd täidetakse kuskil mujal ära - nemad ainult müüvad. Samas päris rätseptöökodasid, kus ka õmblejad samas kohas tööd teevad, iga õmblus/mõõdudefekti koheselt kõrvaldavad - on siiski ainult loetud.
Reklaamitakse et kui soovid, võid enda lemmikeseme nende juures " kloonida " lasta, võid mõne kuulsuse paraadfotoga tulla ning tema riietusstiili kopeerida või nende enda kataloogidest välja valida - nagu ikka. Põhimõtteliselt Krokodill Gena fotoga täna minnes võid homme hommikul kostüümile järgi minna.
Hotellast soovitati mul minna sellesse töökotta mille peale mõtlesin et pisut kahtlane kui nemad soovitavad - kindlasti on käsi peseb kätt värk mängus ent kõndisin siiski kohale. Noormees seal ütles mulle et ära kiirusta, meie oleme küll üks parimatest ent käi ringi, vaata ka teiste toodangut & tingimusi ja tee siis oma järeldused. Nii ma tegingi ja ega ta palju ei valetanudki. Õmblustest, töö kvaliteedist üldisemalt on ju näha, mis tasemel töökojaga tegu on ning paljude puhul tundus justkui oleks õmbleja enne mingit teist tööd teinud a la Eestis hakkas iga külaloll kinnisvaraarendajaks või veel hullem, pani omad käed ehitisele külge.
Kõndisin siis Kimmy juurde tagasi ning valisin kataloogist paar toodangut välja, sest see dollar või paar mis nende juures ekstra maksad et kõrgekvaliteedilist tööd saada - kaalub pärastise frustratsiooni siiski üles.
Minulgi, ebaproportsionaalset keha omades, on eelkõige pidulikuma riietusega alatine peavalu olnud. Lihtsamat riietust ikka leiab, t-särke/värke ent muus osas on jama, kuna õlad on laiad ent kõht pole suutnud veel järgi tulla et näiteks suuremat enamust triiksärkidest ära täita.
Eks näeb, mis sealt tuleb ja millise kvaliteediga.
Hue´st lahkudes anti mulle nende sõprade hotelli aadress mis asetseb koheselt bussi lõpp-peatuse kõrval ning pidi väga hea olema. Ütlesin ok, vaatame. Nimesildiga oldi mul siis bussi vastas ning näidati tuba ära mis oli tõepoolest parim kus sellel reisil olnud olen. Küsiti 10 USD, mille peale tahtsin selle kaheksani tingida. Lausuti, et palun väga - otsigu ma parem hotell selle raha eest, kui soovin; mis oli minu kui alatise tingija paikapanemiseks ka väga hästi öeldud.
Kolisin sisse.

Kirjutas Lon Rider 21:31 Sildid Vietnam Tagged hoi an Kommentaarid (2)

Kristmas

20 °C

joulu152.gif

Kuigi siinsel laiuskraadil valitseb meeletu Jõulu-atmosfäär, tuleb kalendrisse vaadates siiski fakte tunnistada ning ühes sellega sooviksin kõigile lugejatele rõõmsaid ja rahulikke Jõule. Kõigile kolmele.

Kirjutas Lon Rider 08:52 Sildid Vietnam Tagged hue Kommentaarid (0)

Laste pildistamisest

20 °C

18. jaanuaril 2008 aastal sai Ecuadoris ette võetud üks rongisõit millest kirjutasin oma eelmises blogis siin.
Kuidas alguses oli kõik ilus ent siis taheti rongist maha tõsta jne. ent mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida.
Tahtsin rääkida et lisaks muudele elus ja elututele objektidele meeldib mulle ka kohalikke lapsi pildistada. Kohalikke inimesi nii üleüldiseski mõttes on tore fookusesse saada ent lapsed on palju vahetumad ning emotsionaalsemad.
Nonii ja selle rongireisi esimese peatuse olime sunnitud tegema ühes külas kus rong esmakordselt rööbastelt maha jooksis ning kuna tagasisaamisega läks aega, ronis kogu turismigrupp vagunitest välja. Kõrval olid elumajad, mille ees mängisid määrdunud lapsed kes kohkusid natuke ära, nähes niivõrd suurt kahvanägude hulka ühel hetkel neid ümbritsemas. Käis iilge klõpsutamine ning ameerikamaallaste smile, smile hüüe järjepanu. Oleks siis ükski neist klõpsutajatest kes omasid ma-ei-tea 6 miljonit dollarit maksvaid kaameraid, ostnud kõrvalolevast poest lastele midagi nosida - ei. Ikka smile, smile ning näidati siis displei pealt lastele neist jäädvustatud kaadreid, justnagu see neile palju korda läheks. Idioodid.
Ma siis läksin poodi, ostsin hunniku krõpse ning viisin lastele süüa ( ehkki: a.) krõps pole parim söök ja b.) võõraste onude käest teatavasti ei maksa midagi vastu võtta ) ning tegin ka mõned pildid. Eriti meeldis mulle üks kuraasikas tüdruklaps kelle pärast võideldes mõne aja pärast nii mõnelgi amigo´l noss viltu lüüakse.
Tüdruk, tõenäoliselt oma vennaga, on siin:

large_tyruk11.jpg

Peab ju vist olema põhjus, miks seda pea kolm aastat tagasi juhtunud lugu räägin ?
Täna hommikul, olles paar silda ära vaadanud, kruisis meie mikrobuss ühte külla nn. kohaliku külaeluga tutvuma. Kari määrdunud lapsi võttis meid naeratades oma eluonnide vahel vastu sest päris kindlasti polnud me ei esimene ega ka viimane grupp kes siia sattus. Jälle kõva klõpsutamine lahti ning lapsi kaadrisse püüdma. Ka mina tegin pilte ning sain enda arvates mõne päris hea kaadri purki ent häiris mind hoopis see miks giid ei öelnud meile et selline külastus on plaanis ? Kuna kõrval ühtegi poodi polnud, oleksime võinud ju midagi kaasa osta, kasvõi puuvilju või mida iganes - palligi ei paistnud neil olevat mida taga ajada, mängisid hoopis kividega.
Praegu oli taaskord nii et kahvanäod said hulga kaadreid mida siis oma Mark 5D kaameratest nii teistele kui ka külalastele uhkusega näidati; kojujõudes loo sellest kuidas kohaliku külaeluga tutvust tehti ja objektiks olnud vietnami lapsed ... jäid bussile järgi lehvitama.

large_tyruk17.jpg

large_tyruk13.jpg

large_tyruk14.jpg

large_tyruk15.jpg

large_tyruk12.jpg

Viimane tüdruk on ( tõenäoliselt juba praegu ent tulevikus päris kindlasti ) tõeline südametemurdja

Kirjutas Lon Rider 07:38 Sildid Vietnam Tagged hue Kommentaarid (0)

DMZ *

21 °C

Usun et igale teisele inimesele seostub Vietnam eelkõige maailma suuruselt teise riisieksportijana ent minule toob riigi mainimine meelde siiski Vietnami sõja. Pika, inimrohke ning täis õudusi ent sellest järgmisel aastal kui endisesse Saigon´i jõuan.

large_dmz11.jpg

1945. septembri alguses, peale seda kui Jaapan oli välja löödud, kuulutasid kommunistid oma liidri Ho Chi Minh´i eestvõttel Põhja-Vietnamis välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Prantsusmaa koloniaalriigina ei saanud lasta asjadel niimoodi edeneda vaid alustas kommunistide vastu sõda mis kestis kuni 1954. aastani ning on tuntud kui Indo-Hiina sõjana. Peale lüüasaamist olid aga prantslased sunnitud käed üles tõstma ning Vietnam jaotati mööda 17. paraleeli kaheks ning keskele jäi ligi sada km lai ning kakskümmend pikk koridor ehk demilitariseeritud tsoon.
Sinna, Hue linnast ca. 100 km kaugusele tänahommikune tuur siis viiski.
Jõululaupäeva oleks tõenäoliselt ka muud moodi võinud mööda saata ent 15 kahvanägu oli otsustanud pisut ajalooga tutvust teha ning meid pakiti mikrobussi. Kohapealt saime giidi kaasa ning hakkas ringsõit peale.
Käisime paari tähtsa silla juures, endiseid sõjatandreid vaatamas, Khe Sanh´is kus oli Vietnami sõja ajal USA sõjaväebaas ent nüüdseks väike muuseum, näpuotsaga ( allalastud ameeriklaste ) sõjatehnikat ning hoopis kohviistandus ja kõige lõpuks Vinh Moc´i tunnelites. Lõpuks sõitsime tsooni lääneküljele Laose piirini ehk olen nüüd sellegi riigi ära näinud.
Tunnelid iseenesest jätsid muidugi kõige parema mulje kuna paiknesid kolmel tasapinnal ehk 12, 15 ja 23 m sügavusel ning saime kõikides ronida. Kõrgust oli keskmiselt 1.6 m ning ega laiustki palju polnud ent kohalikele külaelanikele + regulaarväe sõduritele pakkus sõja ajal peavarju küll.

Homme hommikul võtan suuna Hoi An nimelisse linna ning kui luureandmed tõesti paika peavad ja linn niivõrd kaunis on kui legendid räägivad - jään sinna päris mitmeks ööks.

large_dmz21.jpg

large_dmz41.jpg

large_dmz51.jpg

  • Demilitarized Zone

Kirjutas Lon Rider 06:49 Sildid Vietnam Tagged hue Kommentaarid (0)

(Sissekanded 21 - 30. Kokku 38) Eelmine « Lehekülg 1 2 [3] 4 » Järgmine