Reisiblogid Travellerspoint-is

Cambodia

Kambodzaga finito

29 °C

large_pilet1.jpg

Väikelinn Kratie.
Peale viiepäevast peatust turismipõrgus Siem Reap´is, mis õnneks siiski liiga põrgulik polnud kuna turiste oli suhteliselt vähevõitu - olen taaskord paar päeva teel olnud.
Eilse õhtu veetsin linnas nimega Kampong Cham ja täna siin, Kratie´s. Mõlemal päeval ka bussiga ca. 200 km mis siinsele maale omaselt võtab umbes viis tundi.
Homme varahommikul kell seitse peaksin aga startima Laose piiri suunas et see siis ületada ning lõunaks juba teiselpool piiri maanduda saarel nimega Don Det. Kambodza´l on Vietnam´iga kaheksa maismaa piiripunkti, Taimaa´ga kuus ent Laos´ega üks ehk prioriteedid on vägagi paigas. See on ka põhjuseks miks bussiga niivõrd suure ringi tegin et lõuna- Laos´esse saada.
Lennupiletit isegi kaalusin ent käesoleva Hiina Uue Aastaga oli olukord lootusetu.

Kirjutas Lon Rider 19:06 Sildid Cambodia Tagged kratie Kommentaarid (0)

Paluks kergemat karistust

28 °C

Viimase aja kirjutamistihedus on drastiliselt langenud ning kohtuotsust langetades paluks kohtu koosseisul kergendavate asjaoludena arvesse võtta laiskust, kuumust, mingil määral tüdivust ent eelkõige seda et midagi väga põrutavat ei juhtu. Tõsi, viimane aspekt pole mul varemgi takistanud paari rida kirja panemast.
Siem Reap´i eelviimasel päeval käis Jacky välja mõtte et võiks ühte orbudekodu aitama minna. Et ta tutvus oma mitmepäevaste müürituuride ajal ühe väikese orvukodu juhatajaga ning see oli palunud teda külla. Ja kuna mul polevat midagi erilist teha ( mida ka polnud ), võiksin ühineda. Kaks lolli turisti ( ehk meie ) arutasime siis et mida neile viia - millest neil kõige rohkem puudus võiks olla ? Järsku palle et lapsed saaksid mängida ? Või mingeid muid mänguasju ? Meie vestlust kuulas pealt ka Paul aka Pool ( from sänfränsisko kälifornia junõu nagu ta end tutvustas ) ning ütles et ta ühineks ka meelsasti meiega sest enne äralendu olevat paar ta sõpra talle raha andnud et saaks vaestele siin jagada.
Ok, vahet pole - läheme kolmekesi.
Nancy helistas siis orbudekodu juhatajale ning kutsus selle meie hotella juurde. Küsisime siis otse et mida teil kõige rohkem vaja on ning vastus oli lihtne ja ühene - süüa. Ehk suundusime siis turule et paar kotti riisi osta. Juhataja sõnade kohaselt elab statsionaarselt orbudekodus 13 poissi ning 50 kg kotiga saaksid nad 2 nädalat söödud. Ostsime siis kumbki Nancyga neile 50 kg koti a 25 USD. Pool ütles et tema eelistab sula andmist mis oli ok.

large_orvud1.jpg[

Kotid tuk-tuk´i peale ja minekit.
Jõudsime kohale ja asetasime kotid nurka kus küll tõsi pisut riisi juba ees ootas ent vähemalt on nüüd neil pikemaks ajaks. Arusaamist mööda söövadki nad 3x päevas vaid riisi + mingeid võrseid sinna juurde.
Kuulasime siis pisut nende lugu, kuidas asi alguse sai, kuidas tegutsevad - mida poistele õpetavad jne. Natuke imelik oli see et lisaks inglise keele tundidele õpetati kõigile maalimist ( et siis valmistoodang pärast turistidele maha müüa ) ehkki arusaamist mööda pole kõik inimesed kunstiandega õnnistatud. Näiteks ma oskan vaid jooni ja kolmnurki paberile panna - neid tõsi päris hästi siiski.
Sõime siis poistaga koos kosutava lõuna ning siis algas Pooli show. Ütles et tema eelistab raha anda ning loovutas siis enda 25 USD + kahe sõbra poolt talle kaasa antud 50 USD. Palus et kas saaks poiste ja juhatajaga ühispilti teha. Jaatava vastuse korral võttis välja eelnevalt valmis kirjutatud a la THANK YOU PAUL SMITH ! plakatid ning palus neid siis poistel hoida. Samasugused plakatid olid ka sõprade nimedega ning väga võimalik et edaspidi ehivad suured fotod ameerikamaa abistajate kodusid. Täiesti uskumatu minu arvates ent eks tegu ole taaskordse kultuuride konfliktiga.
Sel ajal kui mina põhjamaa esindajana tunnen ehk pisut häbigi oma materiaalse mõtteviisi pärast ning piinlikkust seepärast et hädasolijaid rohkem ei aita - võtab ameerikamaalane kogu show endale ning ilma mingi valehäbita tunneb 25 USD loovutajana ennast superstaarina.
Mul on ennegi natuke raske olnud aru saada ameerikamaalaste mõttemaailmast ning eriti tarkadeks pole neid kunagi pidanud. Nad tõsi on selle nimel ka kõvasti vaeva näinud et ma niimoodi mõtleksin.
Olgu mis oli, inimesi on erinevaid.
Teisest küljest afisheerin ma end ju siin praegu suure heategijana ent see siiski päris nii pole.
Minu tagasihoidlik soov on eelkõige mõnel teiselgi silmi pisut avada, jättes paar õlut joomata ning andes selle raha hoopis seda rohkem vajavatele - pärast on põrgutuli loodetavasti jahedam.
Selle konkreetse orbudekodu leht asub siinsel aadressil ent sealne viimane sissekanne pärib 2009. aastast.

large_orvud2.jpg

Koos oma kunstiõpetajaga

large_orvud3.jpg

Vähemalt minu arvates kõige lahtisema käega poiss sealolijatest

Kirjutas Lon Rider 03:04 Sildid Cambodia Tagged reap siem Kommentaarid (0)

Angkor W(h)at(ever)

29 °C

large_wat.jpg

Kui teistele turistidele pandi nende oma pilt päevapassi, siis mulle millegipärast mingi ufonaudi oma hommikul kell viis

Allakirjutanu laiale tutvusringkonnale pole kunagi saladuseks olnud minu aastakümnete pikkune ornitoloogiahuvi ( ala harrastajate seas olen tuntud kui Fred Jüssi junior ) ent samavõrra suureks võib lugeda huvi ka arheoloogia rännakutesse ning kirg viimase vastu, mida aasta edasi - on näidanud järjest kasvavamat trendi. Pöörasest vaimustusest kivihunnikute suunas on võimalik olnud ka siinsest blogist lugeda.
Samas olen alati olnud ka seda meelt et pea igale paigale siin maailmas peaks võimaluse andma.
Seega kui ma mõned kirjutised tagasi ridu ritta seades nentisin et pole kindel, kas kuulsaid templeid üldse külastada viitsin-tahangi, oleks patt olnud seda tegemata jätta kui tagument kord juba siia linna veetud sai.
Templitesse pääseb nii ühe-, kahepäevase kui nädalase propuskiga mis maksavad vastavalt 20, 40 ja 60 USD. Ma sõlmisin eridiili ning sain kolmekuulise pääsme 6800 USD eest.
Tegelikult otsustasin siiski ühepäevase kasuks ning olin juba ette alla andnud sest väidetavalt üle 200 templi allesolevaid jäänuseid päevaga kohe kindlasti külastada ei jõua, ole nii kõva mees kui tahes. Jacky ostis endale nädalase pääsme ning tegi kolm pikka avastamispäeva ent nagu ennegi nentinud olen - inimesed on erinevad.
Templid asuvad ( ehk eelkõige kuulsaim Angkor Wat ) linnast 7 km kaugusel ning sinnasaamiseks on mitu võimalust. Saab organiseeritud ekskursiooniga, saab ise ratast rentides kohale vändata ent levinuim moodus on kas moto-mees või tuk-tuk võtta kes sind päev otsa siis ühe kivihunniku juurest teise juurde transpordib.
Leppisin siis minagi ühe tuk-tuk´i juhiga kokku et see mulle hommikul kell viis järgi tuleks et saaksin päikesetõusu peatampli juures nautida. Kõik laabus ning kella 05.21 olin vahemaa läbinud, pileti soetanud, selle kontrollida/augustada lasknud, peatempli väravast sisenenud ja positsioonid väikese tiigi juures sisse võtnud et seda lummavat päikesetõusust ajendatud peegeldust näha.
Loomulikult polnud ma üksi oma plaanidega vaid turiste piisas. Mida lähemale tähtis hetk saabus seda rohkem tripoode maasse löödi.

large_wat11.jpg

Tripoodid ...

large_wat21.jpg

... ja peegeldus

Peegeldus oli ok ent mitte midagi sellist mille pärast kohapeal lolliks minna. Klõps klõps ning Wat´i enda selga. Esimeste seas avastamisretkele suundudes on muidugi hea see et teisi turiste pole ning seda sain kogu hommikupooliku tõdeda. Ütleme nii et kella kümneks olin ca. 8 hunnikut pea üksildases rahus üle vaadanud ning ütlesin juhile et viigu mind guesthouse tagasi - teeme kuni kella neljani siesta. Tal polnud selle vastu mõistagi midagi ning pärastpoole vaatasin veel ühed varemed üle pluss nautisin mäe otsast päikeseloojangut. Purgis.
Usun et juhile olin läbi aegade üks parimaid kliente. Maksin kogu päeva eest ( 15 USD ) ent ülevaatamine toimus kiirelt ja konkreetselt + päeva palavaimal ajal kuuetunnine siesta.
Mida siis öelda ? Loomulikult on tegu grandioosse ettevõtmisega ning ei maksa alahinnata Khmeri Impeeriumi üle aastatuhande tagust suurust ja mõjujõudu. On mingil määral kummaline kuidas selline kompleks 2007. a augustis Lissabonis väljakuulutatud Uue Seitsme Maailmaime väljavalitute hulka ei kuulunud ent see on tõenäoliselt eelkõige seletatav sellega et 100 miljoni internetihääletaja hulgas oli vähem hääletajaid siinselt maalt kui näiteks üle sajakümnemiljonilisest Mehhikost ( viide Chichen Itza´le ). MTV generatsioon teeb omad valikud.
Ligi 500 aastat mis templite ehitamine aega võttis, pole väga lühike aeg ning tõenäoliselt paljud ehitusmeistrid ( ja rohked abiks olnud loomad ) lahkusid siinsest ilmast enne aega. Seda enam võiks aga praegustel arhidektidel-inseneridel pisutki austust olla sajanditetaguste ehitiste vastu ning arvestades nüüdse aja tehnilisi võimalusi - jätta järjekordsed pornograafilised kuubikud a la Tartu Kaubamaja ja Viru Keskus püsti panemata. Või on needki ehitatud mõttega et seisavad 1500 aastat ning hiljem tuk-tuki mehed veavad hordide kaupa turiste nende juurde päiketõusust osa saama ?
Samaväärselt Machu Picchu´ga tekkis mul taaskord küsimus et kuidas on võimalik selline kompleks "ära kaotada" et see siis mõne sajandi pärast "avastada" nagu nüüdse näite puhul 19.saj prantslaste maadeuurijad tegid ? Kui juba omaaegse maailma ühe vägevaima impeeriumi pealinn "ära kaotatakse" tähendab see siis seda et eestigi metsades on selliseid komplekse olemas ? Raplamaa metsades tükki viis ?

large_wat3.jpg

large_wat4.jpg

large_wat51.jpg

large_wat61.jpg

" Miks Te templi otsa ronima ei lähe ? "
" Oi, teate ma kardan kõrgust "
" Aa. Valvake siis mu kookospähklit niikaua "

( sundimatult pealtkuulatud kahe vene turisti vestluslõik )

Kirjutas Lon Rider 06:12 Sildid Cambodia Tagged reap siem Kommentaarid (0)

100. sissekanne

29 °C

72. Päeva. Oldud. Teel.
... Päeva. Jäänud. Veel.
Jutte. Pilte. Muljeid. Mälestusi.
Inimestest. Paikadest.
Hetki. Nüüd. Ja. Pisut. Ootusi.
Ootavatest. Retkedest.

Kirjutas Lon Rider 05:36 Sildid Cambodia Tagged reap siem Kommentaarid (1)

Battambang --> Siem Reap

30 °C

Kõigepealt SUURED ÕNNESOOVID Mrgs´ele ( kui väikese vaeva nägijale ja idee kaasautorile ) ning Evelin´ile ( kui idee kaasautorile ent ennekõike elluviijale sõna otseses ja kaudses mõttes ) värske lapsevanema-staatuse ning toredate kaksikute puhul !!!
Kaunid kambodzapärased poiss- ja tüdruklapse nimed saabuvad peatselt.

Kahe Battambang´is veedetud ööpäeva kohta ei ole muud öelda, kui et sai oma haigust põetud ning pärast pisut sellest puhatud - eelkõige möödus aeg hotelliseinte vahel.
Kuna oma sõpraderingis olen tuntud kui suur veinisõber ( oma 4-5 cl head viinamarjaleotist läheb aastas ikka ära ), tahtsin külastada linna läheduses asuvat siinse maa ainukest viinamarjaistandust ning tutvuda kohalike veinivalmistus traditsioonidega.
Paraku paraku olin veel pisut liiga nõrk seda reisi ette võtta ning seetõttu jäi see sooritamata. Mingil määral on muidugi kahju sest paaril mandril on asi õnnestunud ent ... nõukändu.
Järgmiseks sihtkohaks olin valinud riigi turismitööstuse lipulaeva, kuulsate templite kõrval asuva Siem Reap´i linna.
Võtsin pileti hommikul kell 09.30 väljuvale bussile ning peale kümmet vuras transpordivahend ette. Sellega muidugi jamad veel ei lõppenud ( jama poleks olnud ent olin järgmisest ööbimiskohast tuk-tuk´i vastu tellinud kella 13.30ks ) sest minema startides ei töödanud kliima ning varsti selgus ka süü, miks. Alguses lihtsalt rahvas higistas ( õues +32 ) ning viimases hädas tehti eest uksed lahti. Kui aga radikas keema hakkas, tõmmati buss kõrvale ning selgus et kaks rihma olid pooleks.

large_buss21.jpg

"No mis ma ütlesin ah ? Kurat, mõlemad rihmad ! "

Olles linnast ca 15 km kaugusel ja omamata varurihmu, sõitis üks bussiekipaazi liige moto-mehega uute järele. Bussitäis reisijaid ootas kohalikul karjamaal. Saanud vanade asemele uued, pandi need peale ning siis selgus mõistagi et kuna genekas polnud akut laadinud - ka see tühi. Midagi, ootasime natuke ning varsti saabus konkureeriva kompanii buss kes meile siis voolu andis.

large_51buss11.jpg

"Täku" andmine keset sõiduteed

Kogu selle jama peale läks veel omakorda poolteist tundi ehk planeeritud poole kahe asemel olime linnas pool neli.
Ma ei saa aru kas tõesti on liiga raske peale iga suuremat otsa korra masinaruum üle vaadata sest rihmad ikka iseenesest üldjuhul ei lähe - kergeid kulumisemärke on võimalik fikseerida.
Tasuta tuk-tuki mõistagi polnud ning olin sunnitud ise ühe võtma. Vähemalt leidis võõrastemaja üles ning kolisin oma kodinad sisse.
Siem Reap nagu ütlesin on riigi turismitööstuse lüpsilehm ning seda on ka linnas kõndides märgata. Autentse ja paljuski paljasjalgse Kambodzaga on samapalju ühist kui seal käoga mis aga ei tähenda justkui siin mõned päevad peatuda ei võiks.
Seda olen nüüdseks ka teinud.

Kirjutas Lon Rider 23:28 Sildid Cambodia Tagged reap siem Kommentaarid (0)

Bamboo train

28 °C

Enne veel kui " põhja " vajusin, võtsime Pursat´i linnas väikese ekskursiooni, milleks palkasime kaks moto-meest.
8 USD eest sõidutasid nad meid kõigepealt 40 km kaugusel asuvasse Kampong Luong´i ujuvkülla mis asub Tonle Sap nimelise järve kaldal. Viimane on aga Kagu-aasia suurim mageveekogu mille mõõtmed vahelduvad siiski märgatavalt sõltuvalt hoo-ajast. Näiteks kuival perioodil öeldakse järve pindalaks olevat 2700 ruutkilomeetrit ning keskmiseks sügavuseks umbes meeter kui musoonperioodil on vastavad numbrid 16 000 ruutkilomeetrit ja ligi üheksa meetrit. Seega tuleb kasuks kui elamine ujuval põhjal asetseb.
Sealne ujuvküla on riigi üks suurimaid ning elanike arvuks käiakse välja number 10 000. On mõistagi nii oma kool, poed, tempel, mitmeid bensukaid kui ka kirik mõistagi - rätsepadest ja juuksuritest rääkimata.

large_paat112.jpg

Paadiäri ehe näide

large_8paat21.jpg

Ühe lauaga resto

large_paat51.jpg

Sellesse kooli käivad lapsed paadiga

large_2paat41.jpg

Kirik keset küla

large_paat61.jpg

Üks mitmest bensukast

large_9paat31.jpg

Vilkuriga politseikaater, suuna- ja pidurituledest rääkimata

Edasi sõidutasid moto-mehed meid pea pool maad tagasi et saaksime ühe siinse riigi huvipakkuvamat atraktsiooni - bamboo train´i ehk bambuse rongi proovida.
Kasutatakse neid ronge peamiselt kohalike inimeste vajaduste rahuldamiseks ehk kauba- ning inimesteveoks. Teisest küljest, ei põlata ka turistide raha ära ning väikese lisatasu eest on võimalik endale privaatne " rong " mingiks etapiks koos juhiga rentida. Rong on jutumärkides seetõttu et klassikalise rongiga seob teda pelgalt veermik ning relsid kus transpordivahend kulgeb - muidu on tegu lihtsalt bambusest valmistatud lavatsiga kuhu inimesed ja kaup peale kuhjatakse ning 6 hobujõuline mootor rihmülekandega asja liikuma paneb.
Kui nn. tavamarsruudile koos kohalike reisijate ja nende kaubaga, oleks pileti saanud 5000 rieli ehk 1,25 USD eest, siis privaatrongi eest maksime 10 USD ehk 5 dollarit nägu. Lisaks meile võeti üks kohalik vanaema koos lapselapsega peale.
Kuna need bambuserongid kulgevad põhimõtteliselt nagu jumal juhatab ehk kui rahvast piisavalt koos on et majanduslikult kasulik oleks - siis on rongide kokkusaamine sage nähtus. Sel puhul kehtib muidugi tugevama õigus ehk väiksema kauba ja inimestega rong tõstetakse kõrvale, lastakse suurem mööda ja siis jälle rööbastele tagasi.
Kuna siin maal liiguvad mõistagi ka päris rongid, on bambuse juhtidel graafik peas ning sel ajal kui on oht kokku põrgata päris suslaga - oma nina relsidele ei topita.

large_paat71.jpg

Veermik rööbastele ...

large_paat111.jpg

... ja lavats peale

large_paat81.jpg

Tuul paitab varbavahesid

large_paat91.jpg

Meie rongi kaasreisija

large_paat121.jpg

Kokkupõrge on lähenemas

large_paat101.jpg

Taaskord tõsteti meid rööbastelt maha

Kui kaks rauda teineteisega suurel kiirusel kokku põrkavad - tekib sellest kõva müra ning kõrvad huugasid veel pikalt peale rongisõitu. Ma ei tea mis liblika paitust ma sealt ootasin.

Kirjutas Lon Rider 07:39 Sildid Cambodia Tagged pursat Kommentaarid (0)

Miinus kaks ( päeva )

28 °C

Hea meelega unustaks viimased 48 tundi koheselt.
Võib ju rusikaga endale mööda rinda taguda ning teadvustada et mina olen ju mees ja kurrrat, kunagi haigeks ei jää ent reaalne elu läheb soovmõtlemisest siiski lahku.
Raske on tagantjärele öelda, mis seekordse puraka põhjustas - oli selleks kuumus, ühe konkreetse pudelivee ( muud siin ju ei joo ) pisut kahtlane maitse, pika ekskursiooni ajal üle tunni aja moto tagaistmel palja peaga istumine kiirusel 70 km/h või nende sümbioos - fakt on see et kaks ööpäeva möödusid taaskord nagu ( halvas ) unenäos. Ja kui osade juhtumiste puhul tavatsetakse öelda et seda ei soovita isegi oma vaenlastele mitte, siis ehkki mul suuremaid vaenlasi pole - sooviks ma küll et mõni mees samamoodi peast lolliks läheks ega oskaks enam ei istuda ega astuda.
Inimeste võimetel pole teatavasti piire ning seda sai ka ise taaskord tõestatud. Kõik mis vähegi võimalik, sai nende 48 tunni jooksul välja higistatud ning väljend " tühjaks pigistatud nagu sidrun " oli enam kui kohane.
Ma olen veelgi 100% seda meelt et selliseid pikemaid reise on võimalik ainult üksi teha ent mõnel puhul oleks siiski kellestki kõrval kasu. Kasvõi juhuks mil Õige Aeg koidab ning silmalaud on vaja sulgeda, mis praegusel juhul tundus pea ainuvõimaliku variandina et piinadest vabaneda.
Noh, eks tuleb taaskord tõdeda et selleks et komeedina taevasse lennata, peab alt hoogu võtma. Küsitav muidugi on, kas seda just niivõrd põhjast teha vaja on.

large_palm.jpg

Kolm päeva tagasi tehtud foto, mil kõik veel bueno oli ning inimene tagasi puu otsa tikkus.

Kirjutas Lon Rider 16:35 Sildid Cambodia Tagged battambang Kommentaarid (0)

Hello ja naeratuste maa osa 2

28 °C

Arvestades seda et bambushütis magatakse kõik pead-jalad koos samas ruumis, tekib kerge huvi, kuidas järjekordse õe või venna tegemine käib.
Samas, vaevalt seal kuue- kuni kaheksatunnise tantraseksi aktiga tegu on - see on kaks lüket ja mõnuvile.

large_laps11.jpg

large_laps101.jpg

large_laps13.jpg

large_laps91.jpg

large_laps41.jpg

large_laps121.jpg

large_laps71.jpg

large_laps81.jpg

Kirjutas Lon Rider 21:59 Sildid Cambodia Tagged kampong chhnang Kommentaarid (5)

Pursat

29 °C

Eile edasisõiduks bussipiletit ostes selgus et piletihinnaks oli 5 USD ehkki maad kahe linna vahel vaid 93 km. Ja 5 USD siinse maa kohta on päris palju 93 km eest, arvestades et Sihanoukville´st Battambang´i oleks 520 km odavaimal juhul 8 USD maksnud.
Kuna Kampong Chhnang´ist Pursat´i otse busse ei välju ( küll aga arusaamist mööda mikrokaid mis puupüsti ja rohkemgi täis tuubitakse ), oli ainsaks variandiks Phnom Penh´ist põhjapoole väljuvad liinid ning müüja seletuste kohaselt on hind sama, sõidad pealinnast Kampong Chhnang´i või Pursat´i - kohti hoitakse sulle samamoodi sest seisjaid bussi ei võeta.
Ok, kõlas suhteliselt loogiliselt valganaha kõrvadele ehkki kogu tõde tõenäoliselt kuulda ei saanud.
Oli mis oli, hommikul kell 10 linnas peatunud bussile kohad saime ning pooleteist tunni pärast ennast uues kohas leidsime.
Pursat ei kuulu maailma suurimate turistiobjektide Top-5 hulka ent vahepeatuseks sobib ideaalselt - vähemalt allakirjutanu on seda meelt.
Enne siiajõudmist otsisin pisut infot teiste reisijate blogidest ning ühtegi eestikeelset silma ei hakanud. Küll leidsin aga ühe inglise paari, Mark ja Callie muljed pisut enam kui paar nädalat tagasi ning need just positiivsusega ei hiilanud, tsiteerin:

" When we arrived we found a guesthouse which charged $5 (£3.25) a night for a room with a double bed, fan and hot shower which was fine. It was only after dumping our stuff and going back downstairs that we realised we'd checked into a brothel. The only thing the guesthouse sold in the reception was condoms and there were loads of young girls hanging around draped over furniture. Good one!

We bought a couple of cans of beer (2,000 riel/30p each) from a lady with a cooler full of ice and drinks and go back to our brothel for the night and both admit that we don't like Pursat. It's boring and there's nowhere to eat (and I'm sure you've all realised by now that the main reason we came away was to eat)! "

Ehk siis paari sõnaga kokku võttes saabudes linna valisid endale suhteliselt soodsa hinnaga elamise välja ent tajusid siis ööbivat kohalikus bordellis, sest vastuvõtulaua ainukesteks müügiartikliteks olid kondoomid ning paras ports tüdrukuid hõõrus ennast mööda aula mööblit. Pärast üritasid linnast süüa leida ent see osutus võimatuks.

Ütleme siis et ootused ei saanud seega väga suured olla selle ca. 60 000 elanikuga linna suhtes.
Kohale jõudnud, palusime moto-meestel end linna viisakaimasse hotellasse sõidutada ning seda nad vist ka tegid. 6 USD mis fan-toa eest välja käisime ( A/C oleks olnud $ 13 ehk mõttetult palju ) oli väga hea diil. Vestibüülis oli samuti kari noorikuid ent nende vanuseskaala jäi sinna 65-75 eluaasta vahepeale seega päris sama ööbimisasutusega kui inglise paari puhul vist tegu polnud.
Kuna linna jõudes on ju vaja KOHE tutvustav tuur läbida, sai seda ka tehtud. Tulemuseks oli see et pealelõunane päike ning nii +33 kraadi küpsetasid minu vähem kui tunniga ära ning oli vaja end kuni õhtuni varjus turgutada.
Peale kella viite oli ideaalne uuele ringile minna ning suundusime linna keskel asuvale saarele kuhu õhtuti aktiivsem rahvas koguneb - kes vabaõhuaeroobikaga tegelema, kes frisbee mängima, väikesed tegelased lihtsalt mäest alla laskma. Laevakujuliseks valatud saarele saab mööda silda ning enne seda on võimalik oma mopo tasulisse parklasse jätta. Minu arvates väga tore paik oma õhtu veetmiseks.

Homseks leppisime ühe ekskursiooni kohalike moto-meestega kokku.

large_pursat11.jpg

The Saar

large_pursat21.jpg

Ja üks ja kaks ja parem käsi üles ja vasak käsi kõrvale ...

large_pursat31.jpg

Frisbee stiilinäide

large_pursat41.jpg

Vastupidiselt Jeesuslapsele oli pühvel sunnitud loodusjõududele siiski alla vanduma

Kirjutas Lon Rider 20:43 Sildid Cambodia Tagged pursat Kommentaarid (0)

Hello ja naeratuste maa osa 1

28 °C

Paljuski "tänu" Pol Pot´i eksperimentidele on siinne riik jõudnud staadiumisse kus üle 50% elanikkonnast on nooremad kui 22 - ning üle 40% nooremad kui 15- aastased. Et selles veenduda, pole tarvis teha muud teha kui uksest välja astuda ja natuke ringi jalutada. Laste hulk on tõepoolest muljetavaldav ning pere keskmised suurused enam kui aukartust äratavad. Külades jalutades ning tavapärasest hello hüüdest mõne tegijamaga juttu edasi aretades oli vastus küsimusele kui palju õdesid-vendi ka on enam-vähem ühene: kolm venda ja kuus õde; viis õde ja kaks venda jne.
Naeratada ja hello hüüda oskas neist igaüks.

large_laps6.jpg

large_laps111.jpg

large_laps12.jpg

large_laps31.jpg

large_laps51.jpg

large_laps131.jpg

large_laps21.jpg

Kirjutas Lon Rider 19:26 Sildid Cambodia Tagged kampong chhnang Kommentaarid (0)

(Sissekanded 1 - 10. Kokku 24) Lehekülg [1] 2 3 » Järgmine