Sissekanded teemal chhnang

Arvestades seda et bambushütis magatakse kõik pead-jalad koos samas ruumis, tekib kerge huvi, kuidas järjekordse õe või venna tegemine käib.
Samas, vaevalt seal kuue- kuni kaheksatunnise tantraseksi aktiga tegu on - see on kaks lüket ja mõnuvile.

Paljuski "tänu" Pol Pot´i eksperimentidele on siinne riik jõudnud staadiumisse kus üle 50% elanikkonnast on nooremad kui 22 - ning üle 40% nooremad kui 15- aastased. Et selles veenduda, pole tarvis teha muud teha kui uksest välja astuda ja natuke ringi jalutada. Laste hulk on tõepoolest muljetavaldav ning pere keskmised suurused enam kui aukartust äratavad. Külades jalutades ning tavapärasest hello hüüdest mõne tegijamaga juttu edasi aretades oli vastus küsimusele kui palju õdesid-vendi ka on enam-vähem ühene: kolm venda ja kuus õde; viis õde ja kaks venda jne.
Naeratada ja hello hüüda oskas neist igaüks.

Eilseks sai siis moto-meestega väike kohalik ekskursioon kokku lepitud ning maksime selle neljatunnise tuuri eest peale väikest tingimist 6 USD.
Kõigepealt käisime aga sadamas kus üks paadinaine sõidutas meid järjekordse ujuva küla vahel ( ekstra 3 USD per nase ). Midagi uut seal näha polnud, sest olin neid selle reisi jooksul ennegi näinud ent mõned fotod sai siiski klõpsatud ning kohaliku kommuuni elu jälgitud.
Huvitav on mõistagi see et olgugi veepealsed elamised on enamuses kohe-kohe kokku kukkumas on sellegipoolest igas majapidamises telekas, DVD(mängija) ning enamuses ka boom-box olemas. Elektrikaablid hurtsikust hurtsikusse kulgevad mõistagi vee peal ning ei paistnud just maailma kindlama kinnitusega olevat.

Pärast paadisõitu võtsid moto-mehed meid peale ning sõitsime pisut külade vahel ringi. Hello-hello hüüded ja naeratused ei tahtnud kohalikelt lastelt kohe kuidagi lõppeda, seda tõsi sai ka ise kahel esimesel päeval linna-äärsetel tänavatel jalutades koetud. Vanemad inimesed on pisut vaoshoitumad olgugi et tervitavad samamoodi võõraid kulgejaid ent lapsed on siirad ning vahetud.
Järgmiseks jõudsime külla mis on tuntud oma savitoodangu poolest ning pea igas majapidamises valmistati kas siis potte, lillevaase, säästupõrsaid-elevante või midagi seal vahepeal olevat.
Enamuses majapidamistest oli kogu pere tööle rakendatud ning kõigil protsess selge.
Osades majapidamistes oli põletusahi olemas ent ühes kohas hakati just lõket süütama et kokkukuhjatud valmistoodang ära kuivatada.
Nagu moto-mehed ütlesid, käivad mingi aja tagant rekkad valmistoodangul järel ning neid müüakse siis üle kogu maa.
Lõpuks külastasime ühte mungakloostrit kus selle kõrgeima tipu otsast saime osa päikeseloojangust.

Täna võtame aga suuna järgmisesse väikelinna Pursat´i kus tõenäoliselt saab veedetud 1-2 ööd et siis juba tõepoolest riigi suuruselt teise linna, Battambang´i maanduda.

Vaiade peal seisavad nähtavad eluruumid mõistagi seetõttu et loodusjõududele vastu panna sest vihmaperioodil tõuseb siinse(gi) jõe veetase mitmeid meetreid. Praegune, kuiv periood, on taaskord soodus riisikasvatuseks ning arusaamist mööda on siinne peatuspaik üks väheseid sel maal kus kaks riisisaaki aastas võetakse.

Ma pole kindel kas paar dollarit rohkem maksma läinud bussireisi esimesele osale oli transpordivahend parem kui mõni teine oleks olnud ( ehk eesti keeles: ei, ei olnud ) ent minema me hommikul saime.
Nagu kaardi pealt näha on - oleks edelas asuvast Sihanoukville´st üles Battambang´i sõita päris lihtne ja kiiregi ent ent ... Parafraseerides iidset roomlaste vanasõna viivad kõik teed siinsel maal pealinna Phnom Penh´i ehk kõigepealt tuli üks ots sinna sõita et sealt ümberistumisega reisi põhjapoole jätkata. Ehk siis samamoodi kui ma lõpuks ülevalt alla tulen ja Siem Reap´ist kursi Laos´esse võtan mööda number seitse teed - pean jällegi pea pealinnani sõitma või siis lennuki kasuks otsustama kui siinsel maal enam rohkem peatusi teha ei soovi.
Bussireisi esimene pool ehk pisut üle 200 km poleks midagi hullu olnud kui enne pealinna jõudmist käigukastis mingi ragin poleks hakanud. Ragina tulemiks saime et sõita võis max kolmanda käiguga mis seadis kiirusele teatavad piirangud nagu ette kujutada võib. See tähendas siis seda et algselt plaanis olnud 12.45ne buss pani jehhat ning mulle anti koht kell kaks väljuvale. Vaatasin siis kaarti, mõtlesin et ees ootab pea 300 km, arvutasin sõiduaega siinse keskmise kiiruse baasil ning sain vastuseks et sihtkohta, Battambang´i jõudmine toimuks kella üheksa ajal õhtul. Ilmselgelt liiga rängaks oleks reisipäev kujunenud.
Minu kõrvale istus Madalmaade esindaja Jacky ning küsisin et kuhu tema reisib, kas samasse sihtkohta kuhu minagi ? Eip, vastas ta - tema suundub pealinnas 91 km kaugusel olevasse Kampong Chhnang´i linna. Küsimusele mis seal on, vastas et mitte midagi erilist ent hea on vahepeal väiksemates kohtades pause teha. Tema saabus just Kampot´ist kus mina alles olin, talle meeldis seal samamoodi nagu mullegi ning arvas et võiks taaskord mõne samasuguse väikelinna idülli ennast sobitada.
Mõtlesin kaks sekundit, lugesin pisut Piiblist Kampong Chhnang´i kohta ning ütlesin et fakit, ma tulen ka seal maha - puudub soov kella üheksani bussis loksuda, arvestades et kuuest läheb pimedaks.
Jõudsime siis kella neljast linna kohale, tulime maha ning lasime moto-meestel end piiblis ära toodud külalistemaja juurde viia. Sealsed 6-taalased toad ei rahuldanud mitte ning palusime end linna parimasse hotelli sõidutada. Nii nad ka tegid ning maandusime Samrongsen Hotel´is kus tundus et olime ainsad kliendid mis andis muidugi lisajulgust 10 USD toad kaheksa peale tingida seda enam et võtsime need kolmeks järgnevaks ööks.
Nüüd siis olemegi siin olnud ning kohaliku linnaelu uudistanud. Täna käisime niisama ringi ent homseks leppisime esimese õhtu moto-meestega ühe väiksese ekskursiooni kokku, mis peaks meid pisut linnast välja viima. Tõsi, siinne linn muidugi tähendab seda et peatänavast paar sammu eemale astudes satud rajooni kus eluruumid seisavad vaiadel ja elatustase pole maailma kõrgeim.
Ehk siis taaskord olen sattunud paika, mille kohta üks mu kunagine, nimesid nimetamata ( Tiiu ), nn. partner kavatses öelda: Sa, Kaido - käid sellistes kohtades seetõttu et end hästi tunda. Tunda et oled neist rikkam ning see annab sulle ülima naudingu.
Naistel on üldjuhul ikka õigus.