Sissekanded teemal shanghai

Ühe viimase käiguna sai külastatud Propaganda Poster Art Center´it kus esil Mao valitsemisaja erinevate järkude postrid koos lennukate lööklausetega. Asukohta ennast on suhteliselt või võiks isegi öelda väga raske leida kuna asub kesklinna elurajooni ühe mitmekordse maja keldris ning silte väljas pole ent üles ta leiab.
Tegu on erakollektisooniga ning omanik on soovinud oma kollektsiooni ka teistega ( peamiselt siiski lääne turistidega ) jagada.

Peamiselt hõlmavad pildikompositsioonid perioodi 1966 - 1976 ehk nn. Suurt Proletariaadset Kultuurirevolutsiooni kuni Suure Juhi surmani. Ehk siis perioodi mil parteisisene võimuvõtlus riigi pea katastroofi äärele viis ning paljud väikerahvad kannatusteni. Samuti, seoses suure klassivõtlusega, hakati hävitama templeid, kirikuid, kõike Lääne ja Hiina enda klassikalise kultuuriga seonduvat jne. Mäletamist mööda oli sihikul ka Keelatud Linna lammutamine ent enne sai Mao jaks siinpool taevariiki otsa.
Ühe absurdse näitena ( mis küll katse tasandile jäi ) räägitakse Suure Juhi soovist valgusfooride värvide tähendust muuta ehk punane ( teadagi ) oleks tähendanud mine.
Mao´d on nii postritel kui ka fotodel alati kujutatud rõõmsana ning põskedest õhetavana - hallid toonid ei sobinud tervisest pakatava Juhi imagoga mitte.

Pilk Helgesse Tulevikku

Tänasega saab mu Shanghai tuur otsa.
Kõik mis teha tahtsin, sai tehtud ja natuke pealegi. Aeg on edasi minna ning sihikule võtsin peale väikest järelemõtlemist 5 miljoni elanikuga Guilin´i. Seal peaksin mõned järgijäänud nn. kohustusliku programmi asjad ära tegema/nägema ning siis võib ametliku kultuuriprogrammi siinsel maal lõppenuks kuulutada.
16.52 asun täna õhtupoolikul teele ning 14.25 peaksime homme kohal olema. 1621 km ja 21,5 tundi. Pole midagi väga naljakat ent nüüd, kui olen mitmed ööd voodis veetnud, kannatab ehk ühe päevavahetuse taaskord rongis ka ära. Ausalt öeldes oleks käsi küll lennukipileti järgi haaranud ent selle maksumus oleks tulnud ca. 3x kallimaks + lennujaama ja sealt ära saamise suuremad kulutused.
Vaheraha muidugi alles ei jäänud vaid sai siin muud moodi huugama pandud - nüüd tuleb rongis loksuda.

1621 km, 21,5 tundi ja 560 krooni

Burj Khalifa 828 m

Burj Khalifa ( end Burj Dubai ) võib küll ülekaalukalt maailma kõrgeim hoone olla oma 828 m ja 160 korrusega + mitmeid teisigi rekordeid oma käes hoida: maailma hoonetest kõige kõrgemal asuv ujula ( 76. korrusel ), kõrgeim ööklubi ( 144. korrusel ) ja moshee ( 158. korrusel ) ent ühte rekordit ta endale ei saanud. Dubai kõrghoone kõrgeim vaateplatvorm paikneb 124 korrusel ja on merepinnast 452 m kõrgusel ( samas olles kõrgeim välisilma vaatetasand ) ent Shanghai World Financial Centre 100 korrusel paiknev platvorm on 474 m üle merepinna.
Sinna siis käik tehtud saigi.

Koos Jin Mao´ga päikeseloojangul

See lõbu pole mitte tasuta ent kulutatud 150 RMB ( 250 krooni ) läksid asja ette võib tagantjärele öelda.
Läksin kohale enne päikeseloojangut et ülevalt näha linna pimenemist ning tuledemere süttimist ning sain mis tahtsin.
Sissepääs ja kogu teenindus üldse olid ääretult viisakad ning meeldivad. Peale piletiostu juhatatati mööda musta koridori pimendatud ooteruumi mille laes olev näitur näitas kui mitu meetrit on veel liftil tulla jäänud.

Üles kõigepealt 94. korrusele, sealt eskalaatoriga 97ndale ja siis liftiga veel kolm korrust kõrgemale. Põhimõtteliselt on võimalik pilet ka 94ndale ( 100 RMB ) või 97ndale ( 110 RMB ) osta ent sellel pole suuremat mõtet. 100ndal korrusel paiknev vaatesild on see, mis parima elamuse pakub.

Ma veetsin seal kokku 3 tundi ning ei saa öelda et need mu elu viletsaimad just olid. Näha kuidas kõrvalasuv suursugune Jin Mao Tower sulle alt üles vaatab, rääkimata teistest kolleegidest; kõndida mööda klaaspõrandat ning näha ligi pool kilomeetrit allpool toimuvat liiklust; heita ülevalt pilk tuledesäras linnale - see kõik oli kogemist väärt.

Mingil pisi-pisikesel hetkel vist isegi hakkad taipama, miks neid pilvelõhkujaid ehitatakse. Ja miks osa meist sellistesse kõrgustesse endale elamise on soetanud.
Nagu ka Pekingi kõrgeimas hoones, nii ka siin asub kõrgematel korrustel 5* hotella - seekord Park Hyatt Shanghai. Öö selles on suurusjärgus 400 USD. Järgmine kord. Ehk.

Koos kolleegiga õhtuhämaruses

Ütleme nii et olümpiamängud polnud ainuke sündmus kuhu turist hiljaks jäi.
Ent kui olümpia lõppes kaks aastat tagasi ära, siis Expo 2010 nii kaks kuud – ning parata polnud taaskord midagi. Sellegipoolest olin kuulnud et kõike pole veel maha lammutatud ning vähemalt Hiina paviljon peaks töötama.

Sinna siis sai sammud seatudki kaunil pühapäeva hommikul. Minu arusaamist mööda oli maailmanäituse ajal kasutusel eraldi metrooliin, mis nüüdseks oli kinni pandud ( võimalik et laiendatakse kogu liini pikemale ) ent sai ka pisikese ringiga kohale. Metroojaamast välja tulles ootas ees meeletu rahvamass ning ma ei liialda kui ütlen et vähemalt 360 miljonit hiinlast oli oma maa paviljoni kaema saabunud. Pressisin end väheke lähemale ent kuna piletisaba oli niivõrd meeletu, mis loomulikult andis aimata, milline pornograafia hoones sees valitseb, et ma pidasin paremaks käed üles tõsta ning kodu ära minna.

Hiina paviljon + 360 miljonit huvilist

See et kõik huvilised Shanghai`st polnud seletab fakt et esmakordselt selle reisi jooksul võeti kahvanägu kahevahele ning jäädvustati tõenäoliselt kodustele tõestusmaterjali elu eksistensist ka väljaspool Hiinat. Või siis peeti David Beckhamiks.

Natuke kultuuri ei teeks paha. Mõtles turist hommikul.
85 km kaugusel asuvat Suzhou´d on kirjeldatud kui Idamaade Veneetsiat tänu oma rohkearvulistele kanalitele, sildadele ja kõigele sinna juurdekuuluvale. Ning et sellest veel vähe poleks – linn on kuulus ka oma rohkearvuliste aedade poolest. Samuti pidavat seal elama hiinamaa kaunimad naised kuna, kuna verd on enim segataud justnimelt selles piirkonnas.
Ok.
Teinud hommikul kohustuslikud suveniiriostud ( järgmistele teadmiseks et parim piirkond on tõenäoliselt Yuyuan Garden´i metroopeatuse lähedal ), võtsin pärastlõunase rongi et õhtusi kanaleid nende tuledesäras paremini tabada.
85 km raudteed möödus 24 minutiga ( tipp-kiiruseks 326 km/h ) ning linna jõudes nr. 50 bussiga keskele. Mida aga polnud – olid veneetsialikud kanalid. Jah, ümber kesklinna lookles üks suurem kanal ning selle sees hulk väiksemaid; jah ka sildu oli vastavalt palju ent veneetsiast oli asi kaugel.
Aiad, kus käisin, olid enam-vähem ehkki ka siin oli soovmõtlemine suutnud ootused suuremaks kruvida.
Mille aga eest leidsin, oli läänepoolses linnaosas meeletu pulmapisness. Mitme kvartali jagu kleidipoode, pulmakontoreid, juveeliärisid, kõike-kõike. Tuleb siis tõesti välja et sealses linnas ( pisut üle 5 miljoni ) elavadki riigi kaunimad pruudid kes viimseni ära võetakse. Seega, kui keegi teinegi on allakirjutanuga sama meelt et hiina naised on maailma parimad – sihtkoht on teada.

Pulmakontor

Salapärane maskiga pruut. Silmad avatakse keskööl.

Olen veelgi sellel arvamusel et öörongid ei ole inimese parimad sõbrad.
Seevastu kiirrongide vastu pole mul midagi ning 850 km teekond Wuhan´ist Shanghaisse möödus sujuvalt. Ülikiirusi rong ei aretanud ent 250 km/h liikus aeg-ajalt edasi küll – tõenäoliselt oli selles punktis piirang peal.
Kuna rong saabus hoopis teise jaama millese mina arvasin selle saabuvat, siis oli pisut tegemist et majutusasutust leida, arvestades et head linnakaarti ka käepärast polnud ent lõpuks siiski kõik lahenes. Ma polegi aru saanud ent kolm raudteejaama on linnas küll ja see kuhu mina saabusin oligi vist ainult kiirrongidele mõeldud. Üldse olen ma siin omaette mõtisklenud et kuna Pekingis oli neli raudteejaama ja siin vähemalt kolm, tuleks ka Raplasse paar tükki juurde ehitada, sest ühe jaamaga naerdakse sind maailmas lihtsalt välja. Pean vist linnavalitsusse kirjutama.
Linn ise on muidugi suhteliselt kaugel hiinamaast ning nii ameerika kui olla võib ent mulle meeldib. Esimest korda selle reisi jooksul kohtasin viisakat hiinlast kes vabandas oma sobimatu käitumise pärast ja esimest korda lasi autojuht turist üle tee. Väiksed sammud indiviidi jaoks ent suured ühiskonnale.
Täna jalutasin niisama linnas ringi ning millegi erilisega ei tegelenud ent homme katsun pisut aktiivsem olla.

Sellel pildil on killuke linna peamisest jalakäijate ja shopingutänavast Nanning Road´ist ( vaste Pekingi Wangfujing´ile ) õhtuses tuledesäras:

Siin aga vaade Lujiazui kvartalile kus paikneb õige mitu õige toredat ehitist. Pildi keskel näha olevasse, siniste raamidega ümbritsetud Shanghai World Financial Center´isse ja selle 474 m kõrgusel asuvasse vaateplatvormi on ühel päeval kavatsus ka minna. Pilt natuke petab sest SWFC on 494 kopikatega kõrge ent vasakus ääres olev Oriental Pealt tower 468 m. Sealne kõrgeim vaatekoht paikneb 350 m kõrgusel.

Ok, olen sunnitud pisut omi sõnu sööma.
Eva-Liisa, kellega kohe esimesel päeval Pekingis kohtusin ning kelle blogi asub sellel aadressil, andis teada et eelmises loos toodud drastilisem Linfen´i linnapilt ei pruukinudki fototöötlusprogrammi vili olla, vaid ka tegelikult on olukord nii hull.
Tõestuseks saatis ta ise oma koduaknast erinevatel päevadel tehtud ülesvõtted.
Ehk siis Peking ilusal päeval:

Peking mitte nii ilusal päeval:

Leia piltidelt kümme erinevust. Või kui kümmet ei leia piisab õpetaja Laur´ile ka poolest nagu me kõik teame.